Helkur kui konditsioneeri kaunistus
Ma vean kihla, et te sellise helkuri kasutusv6imaluse pealew pole tulnud:
Siis kui me Ghanasse tulime siis sai endalgi kaasa v6etud suurem kogus pehmeid helkureid (mäletad ma ytlesin, et Martin planeeris siia tulekut pikemat aega, ja noh siis ta kogus), et nii tore ju lastele jagada – toredad helkivad vigurid ja teevad nad pimedas nahtavaks. Noh kyladesse me neid jagama ei j6udnud aga Cape Coastis ja Accras s6pradele tuttavatele sai ikka antud, et “näe riputa kylge, paistad pimedas paremini välja” Ise käsin ka eeskujulikult helkuriga ringi aga kohalikud ei v6tnud kuidagi vedu. Noh igatahes mitte sel moel nagu meie seda lootsime. Aga nyyd neid Vodaka GSM tornide sedamepargi pilte uurides näen, helkurid on väikekohtadesse j6unud ja leiavad sealgi kasutust ypris ebatavalisel moel. Need pildid on pärit kolmest erinevast kylast. Ausalt ma olen nainud konditsioneeri kyljes rippuvaid helkureid tegelt rohkemates kohtades aga ma lihtsalt ei joua praegu kogu seda fotokataloogi uuesti labi kammida. Loodetavasti on need neli pilti piisavad t6estamaks, et Ghanalastel (v6i siis hoopis Vodafone töötajatel) on helkuritega ypris omapärane läbisaamine.
Täpsustus: Helkurid ripuvad ainult “window-type” air-con’idel.
Seletage rumalale…
Eks ma olen netipanka logimise paroolide ja limiitide teemal varemgi sõna võtnud. Aga, pangaliit on otsustanud, et kui sa kasutad panka logimisel ebaturvalist paroolikaarti siis sa ei tohi saada kasutada suuremat ülekannete limiiti kui 5000 krooni päevas. Paroolikaart võib ju ometigi sattuda valedesse kätesse ja kui see valede käte omanik juhuslikult teab mu püsiparooli, ongi oht olemas. Nordea pank oma internetipangalimiite ei alandanud, sest nende kliendid autoriseerivad endeid mitte korduvkasutusega paroolikaartide abil vaid ühekordsete koodide abil. Nüüd on sama trikiga hakkama saanud ka Sampo, kus ühekordne koodide leht on võrdustatud pin-kalkulaatoriga. Et paroolikaardiga limiit 5000 krooni päevas aga koodilehega kanna palju tahad.
Pin-kalkulaatori ja ID-kaardi kõrgemast turvalisusest saan aru. Et kui kaotan ära siis kurikael peab pin-kalkulaatori teatud koodiga kõigepealt lahti lukustama, et edasi tegutseda.
Aga ühekordne koodileht????? Minu blond pea igatahes mõtleb, et kui ma kaotan ühekordsete koodide lehe ära olen ma sama täbaras seisus kui paroolikaardi puhul. Ühekordsest koodilehest saab paljundusaparaadiga koopiat teha sama hõlpsasti kui korduvkasutusega koodikaardist. Pealegi on tunduvalt lihtsam kaotada pehmet ja narmendama kippuvat papinärakat kui tugevat plastikust kaarti, mis kindlalt rahakoti vahel istub??
ID-kaardi koolitusboks
Sellel nädalal (7-11 juuli) kell 12.00-16.00 on avatud SEB Pärnu kontoris (rüütli 40a) Vaata Maailma ID-koolitusboks, kust saab informatsiooni arvutiturvalisuse, ID-kaardi ja Mobiil-ID kasutamise kohta, samuti on kõigil soovijatel võimalik katsetada oma ID-kaarti ja Mobiil-IDd. Samuti jagatakse koolitusboksis erinevaid infomaterjale.
Koolitusboksi ajal saab Rüütli kontoris uued ID-kaardi PIN-koodid tasuta, samuti on SEB Perepaketiga liitunud perepeadele tasuta ID-kaardi lugeja.
Koolitusboksi on võimalik külastada veel:
14.-19. juulil SEB Tartu Küüni harukontoris (Küüni 9, Tartu)
21.-26. juulil Hansapanga Viljandi kontoris (Tallinna 7, Viljandi)
28. juulil – 1. augustil Hansapanga Õismäe kontoris (Õismäe tee 1b, Tallinn)
4.-8. augustil kell 14-18 Hansapanga Annelinna kontoris Eedeni keskuses (Kalda tee 1C)
11.-16. augustil SEB Haapsalu kontoris (Karja 27, Haapsalu)
18.-23. augustil SEB Põlva kontoris (Kesk 10, Põlva)
Kes peaks vastutama kliendi turvalisuse eest postkontoris???
Kas tõesti klient ise??
Äripäev:
“Kurjategija haaras Tallinna Akadeemia tee postkontoris eile pensioni järel käinud vanemalt naiselt talle makstud ligi 5000 krooni ja põgenes.
Postkontori juhataja sõnul juhtus rööv vaid mõni minut pärast postkontori avamist, sel ajal, kui pensionärist naisele raha loeti, võttis umbes 30aastane mees end tema järele järjekorda, kui naine oli raha kättesaamise allkirjaga kinnitanud ja seda üle lugema hakkas, krahmas röövel ligi 5000 krooni endale ja pistis jooksu, kirjutas SL Õhtuleht.
Politsei jõudis küll kohale viie minutiga, kuid röövel jäi tabamata. Juhataja kahtlustab narkomaane ja tema sõnul on pensionäre varemgi röövitud, kuid alles koduteel.
Postkontor pole paraku pank, kus valvekaamera seinal suriseb ja kõike jäädvustab. Seega pole kurjategijast ka ühtegi ülesvõtet. Ainult pealtnägijate tunnistused.
Eesti Posti kõneisiku Kaido Padari sõnul vanamemmele penisoniraha uuesti ei maksta. Eesti Post ei eita, et eilne rööv oli viimase paari kuu jooksul juba teine samalaadne juhtum, eelmine kord rööviti pensionärilt raha Kopli postkontoris.“
Et niimoodi siis. Minu meelest täiesti ennekuulmatu, et seisan telleri/postitöötaja leti ees ja kui raha tõmmatakse ära minu, mitte postitöötaja käest siis järelikult olen ise süüdi??? Ma saan aru, et peale kontoris väljumist pole enam nende mure, mis must edasi saab. Mis kuradi suhtumine see on postkontor pole pank kus kaamera seinal suriseb – delegeerigu siis pensioni väljamaksmine täielikult pangale, kes oma klientide kaitsmisega hakkama saab!
Tehtud!
Ma olen sellest küll palju jahvatanud aga kordamine olevat tarkuse ema niiet siis veelkord: Tänasest (02.05.2008 ) alanesid internetipanga ülekannete päevalimiidid paroolikaardi kasutajatele 5000 kroonini.
Muudatus puudutab Hansapanga, SEB, Sampo Panga, Krediidipanga, Parex banka Eesti Filiaali ja Tallinna Äripanga kliente. Hansapanga, SEB ja Sampo Panga telefonipanga klientidele, kes kasutavad autentimisvahendina korduvkasutusega paroolikaarti, kehtib sama tingimus. PIN-kalkulaatori, ühekordsete paroolikaartide, ID-kaardi ja mobiil-ID kasutajad saavad jätkata oma senise limiidi kasutamist.
Pangaliidu pressiteate selle kohta leiab SIIT
Nordea pank aga jätab netipanga limiidid endiseks kuna nende autentimise süsteem olevat turvalisem. Tsitaat äripäevast :” Nordea Panga klientide kasutuses olevad ühekordsed koodikaardid on korduvkasutusega paroolikaartidest turvalisemad, kuna iga koodi kasutatakse internetipanka sisenemisel või tehingute kinnitamisel vaid korra ning nii on pahavara abil kliendi kasutajatunnuse ja koodide teadasaamise oht minimeeritud, teatas pank.”
Pean oluliseks siinkohal mainida, et kui Nordea panga “koodikaardilt” paroolid hakkavad otsa saama siis pank saadab sulle POSTIGA!!!!!! koju uue “koodikaardi” 
))). Niiet, kui ühel hetkel minu firma meeltesegaduses avatud Nordea-kontole peaks raha tekkima, tähendaks see ka lisainvesteeringut tabalukustatud seifilaadse kirjakasti näol. Näeks kindlasti stiilne välja vana puitmaja trepikojas see riistapuu ! Aga siinkohal on tõesti tegu minu isikliku arvamusega, eks igaüks otsustab ise mida turvaliseks peab!
Ah et kuidas ikkagi neid suuremaid ülekandeid teha saaks? Loe näiteks SIIT! Veebruaris sai sellel teemal ikka päris mitu posti tehtud!
Hoiatus: arvutiviirus levitab pettuskirja
Paar korda aastas tuleb mu elukaaslase *.de mailiaadressile Deutsche Banki libakiri, mis pajatab, et subjekti konto on sügavas miinuses ja asi halb. Eesti IT on aga alati olnud paremal järjel kui Saksa oma, ja nii on siinsed libakirjad ka monstrumilaadsed ja viiruse mõõtu. Viimase hiti eest hoiatab muuhulgas SEB koduleht:
Levimas on ingliskeelne elektronkiri, mille saatjaks on justkui SEB ja milles palutakse sisestada krediitkaardiandmeid ja PIN-kood. SEB ei ole antud kirja välja saatnud, tegemist on pettuskirjaga, mida levitab arvutiviirus.
Tegemist on mass-spämmiga, mida saadetakse arvutiviiruse poolt nakatunud arvutitest. Soovitame kirja mitte avada, vaid kohe kustutada ja kindlasti mitte klõpsata kirjas oleval lingil. SEB kliendid kelleni antud kiri on jõudnud ei tohiks mingil juhul avaldada oma internetipanga andmeid ega PIN-koode. Juhul kui andmed on siiski juba sisestatud, tuleks võimalikult kiiresti helistada SEB infotelefonile 66 55 100, et vältida võimaliku kahju tekkimist.
Tuletame meelde, et pank ei küsi mitte kunagi e-posti vahendusel mingeid kliendiandmeid ega ei käsi vahetada internetipanga paroole. Tegemist on paroolipüügi (ingl. k. phishing) nimelise kuritööliigiga, mida on põhjalikumalt kirjeldatud Arvutikaitse kodulehel
Kaardikopeerimise seadmed pangaautomaatidel
Kaardikopeerimise seadmed pangaautomaatidel – õppige ära tundma!
Mobiil-ID
Alates 2007. aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada panka logimisel enese identifitseerimiseks ka mobiiltelefoni SIM-kaarti mis toimib ID-kaardina. 
2008. aasta jooksul on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara. Mobiil-IDga saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ning anda digiallkirja.
Mobiil-ID on teenus, mis võimaldab füüsilisel isikul end internetikeskkonnas mobiiltelefoni kaudu autentida.
Mobiil-ID kasutamiseks tuleb sõlmida mobiil-ID kasutamise leping. Lepinguid saavad EMT ja Elioni esindustes sõlmida EMT lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel väljastatakse kliendile spetsiaalne mobiil-ID funktsiooniga SIM-kaart. Mobiil-ID SIM-kaart võimaldab lisaks tavapärastele operatsioonidele ka isiku digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist. Isiku autentimiseks ja allkirjastamiseks vajalikud sertifikaadid asuvad mobiiltelefoni SIM-kaardil.
Mobiil-ID SIM-kaardiga seotud sertifikaadid tuleb aktiveerida ID-kaardiga. Kui sertifikaadid on aktiveerimata, klient mobiil-IDd autentimiseks/allkirjastamiseks kasutada ei saa.
Mobiil-ID kasutamiseks ei ole vaja installeerida arvutisse lisatarkavara ega soetada kaardilugejat. Mobiil-ID sertifikaadid kehtivad 5 aastat. Peale seda tuleb SIM-kaart vahetada.
Isiku tuvastamine ning digitaalallkirja andmine on kaitstud kõrge turvatehnoloogia ja vastavate PIN koodidega, kuid eeliseks võib pidada seda, et arvutile pole vaja paigaldada eraldi kaardilugejat – internetipanka saab siseneda kõigist arvutitest. Mobiiltelefon täidab ühel ajal nii kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni.
Paroolikaardi limiidid alanevad
Eile potsatas minu töisesse postkasti vot selline kiri:
“Turvalise internetikasutuse eesmärgil alandavad alates 2. maist Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Sampo Pank, Krediidipank, Parex banka Eesti filiaal ja Tallinna Äripank paroolikaardiga tehtavate maksete limiidid 5000 kroonini päevas. Tegemist on jätkuga eelmisel aastal toimunud samasugusele limiitide alandamise aktsioonile.”
Niiet alates maist saavad suuremaid ülekandeid teha vaid Pin-kalkulaatori, Mobiil-ID või ID-kaardi abil netipanka logijad.
Paroolikaartide aeg on ümber saamas!
Paroolikaardil olevad korduvkasutusega paroolid on kogu maailmas kuulutatud oma aja ära elanud autentimisviisiks, teenusepakkujatel soovitatakse üle minna muude identifitseerimisviiside peale. Turvalise internetikasutuse eesmärgil alandasid pangad alates 2007. a. maist paroolikaardiga tehtavate maksete limiidid 10 000 kroonini päevas. Käesoleval aastal on pankadel plaanis alandada paroolikaardi limiite veelgi. Jutuks on olnud paroolikaardi kasutajale 3000-kroonine päevalimiit
Selge see, et 3000-kroonisest päevalimiidist jääb väheks. Suuremaid limiite saab kasutada logides internetipanka ID-kaardi, PIN-kalkulaartori või Mobiil-ID abil.
Minu valik langes ID-kaardi kasuks, no ei tahnud maksta 190 krooni PIN-kalkulaatori eest ega soovind ka vahetada välja oma telefoni SIM-kaarti. ID-kaardi lugeja sain pangast 90 krooniga, kaart ise oli olemas. ID-kaardi koode saab pangakontoritsest 30 krooni eest ning KMA büroodest tasuta! Mugav on ka see, et tegelikult ID-kaardi varianti kasutades jääb paroolikaart kehtima. Et kontoinfot vaadata ja arveid maksta saan ka suvalises arvutis kui koodikaart kaasas juhtub olema. Kusjuures ID-kaardi abil saan logida erinevatesse internetipankadesse. Ebamugav oleks kaasas vedada ühte PIN-kalkulaatorit hanza.neti jaoks ja teist u-netti logimiseks, liiatigi kui need rahakoti vahele ei mahu.
Mäletan klientide pahameelt kevadel, kui alanesid paroolikaardi limiidid. Arvata on, et ka järgmist muudatust ei võeta väga hästi vastu.Kuid tegelikult on see limiitide alandamine ju päris mõistlik, et kui juhtun kaotama enda paroolikaardi – olles eelnevalt välja lobisenud ka püsiparooli – või kui mõni pahalane läbi minu arvuti internetipanka poeb, siis halvimal juhul on tulevikus kadu 3000 krooni. Alles see oli ju, kui tänu uut tüüpi arvutiviirustele pääsesid pahalased läbi internetipanga võõrastele kontodele ligi.
