Tegevjuht puhkusel
Varsti Varsti astub minu boss lennukile et Liibanoni kahen2dalasele puhkusele s6ita.
Loetakse peale s6nad:
“Ma tahan k6ik teada, mis kontoris toimub! Selge? Mitte ykski raha ei liigu enne kui sa mulle pole helistanud. Laost ykski materjal ei liigu enne kui pole helistanud. Keegi ei kasuta autot, minu kontorisse peale sinu keegi ei sisene… mitte keegi ei sisene ega valju ettev6ttest enne kui sa pole helistanud… raamatupidaja annab sulle iga p2ev aru mis on makstud ja mis maksmata ja sa helistad ja loed ette, iga p2ev, mitte yhtegi liigutust ei tee ilma mulle helistamata, keegi tuleb kontorisse helistad, kui l2heb siis j2lle helistad, selge?”
“mhmhmhm… selge”
“Mis t2pselt on selge?”
“Keegi tahab raha – helistan, Tootajad vajavad materjale – helistan, keegi tuleb v6i l2heb – helistan, keegi ei kasuta autot ega sisene kontorisse, raamatupidaja annab aru ja mina j2lle helistan… kas sai k6ik?”
“Just helistad, ma tahan k6ik teada, mis kontoris toimub! Iga p2ev helistad! Aga ei mingeid armastus ja igatsevaid s6numeid kui ma 2ra olen mu telefonil on roaming..”
“H6k6mm???!!!???”
“T2hendab 2rikoned eranditult, iga p2ev! selge?”
“Selge, 2rik6ned ja iga p2ev!”
“Iga kiri mis tuleb sa skanneerid ja saadad mulle, selge? Ma tahan k6ik teada mis kontoris toimub… iga p2ev… iga liigutus… keegi ei kasuta minu autot, keegi ei…”
“… ei kasuta sinu kontorit – meil see oli juba, veel midagi?”
“Jah, Iga p2ev tahan ylevaadet mis toimub, igast asjast, selge?”
“Jah, selge, ilusat puhkust….”
Ma luban, et ei keeda endale enam kunagi ise kohvi…
Vestlus ylemuse kabinetis:
Big Boss (BB) “Kes sulle T2na hommikul kohvi valmistas?”
Ety: ” mq?????”
BB “yhes6naga Ibrahim r22kis, et sa keetvat endale ise kohvi ja tegevat syyagi!! Kas sa ei tea milleks ma olen majja koka palganud?”
Ety: “Vabandust mulle teinekord meeldib ise syya teha ja kohvi kohta ma tean ju ise k6ige paremini kuidas mulle k6ige rohkem maitseb!”
BB “Einoh kui sa tahad, et mu tootajad laisaks muutuksid siis nii ytlegi! Kas ta tahad mu personali laisaks muuta? Kurat!!!! Saab ju oelda kui palju suhkurt v6i midagi peab panema!”
Ety: “Mqmm ei taha kedagi laisaks muuta, vabandust, enam ei tee ise kohvi!”
BB: “OK, aga mida sa oma tassiga parast kohvi joomist tegid?”
Ety (kerge sydamega): “Viisin kraanikaussi ja j2tsin selle sinna!!!!”
BB (vingus n2oga): “Oeh….mmm no hea kyll.. v6id minna!”
Selge…minu viimane vastus andis 50%;
100% tulemus oleks ilmselt olnud miskit stiilis “Kukutasin p6randale” v6i “j2tsin sinna vedelema kus kohvi joomise l6petasin”
Aga ylemust tuleb austada ja edaspidi kaagutan hommikuti koogis nagu puudega inimene: “2 tl kohvi puru, 4tl suhkrut, kuum vesi, piim, ei veel piima, veel, ok segada, sega natuke veel suhkrut on ju palju ole hea pane yks lusikas suhkrut veel!!!!!”
Aga muidu l2heb h2sti, too meeldib, elamine meeldib ja eile t6steti juhatuse otsusega mul juba palka, millest 500 USD (ehk siis see juurde lisandunud osa) hakkab Eestisse laekuma, teenindamaks seal v6etud laenu! Juhhei!
Viimane tööpäev!
Täna siis viimane tööpäev GSM torne ehitavas firmas.
Homme kolimine uude toredasse majja – ajee! Hüvasti veekatkestused!
Neljap alustan tööd uues kohas – saan lepingu ja viisa ja kõik asjad ka! Siis asun uurima pangakonto tegemise võimalusi – see sularaha kodus hoidmine on ikka täiega ära tüüdanud!
Natukene on vanas kohas juhmitamist, nimelt ei tuldud siin selle peale, et kui ma töötasin mitteametlikult ja lahkun nn suusõnalise kokkuleppe alusel, et ma siis ikkagi pea poole tööl oldud Septembri eest raha tahan.
Aga vot tahan küll!
Olukord Ghanas (laual on tööpakkumine)
Tehti huvitav pakkumine.
Elektiinstallatsiooni firmas projektidel silma peal hoida ja kuluarvestusega tegeleda alias juhi abi.
Firma pakub:
Palk katseajal 500 Eur kätte
Tasuta elamine kõigi mugavustega majas, muust Ghanast eraldatud valvega rajoonis kus on isegi tänavanimed. (Kolleegiga kahasse aga maja on piisavalt suur)
Tasuta Transport (St auto juhiga: tööle, koju, poodi – kolleegiga kahasse)
Maja abiline (peseb, triigib, koristab) – ettevõtte palgal
Kokk – ettevõtte palgal
Kord aastas lennu/bussipilet koju ja tagasi. (Mina saaks oma esimesed bussipiletid välja võtta 6 kuu pärast)
Kuidas on olukord Eestis?
Mis teie minu asemel teeksite?
Auch – valus vanus!
Minu seikluste jälgijale ei ole ilmselt üllatuseks, et ma kojusõitu plaanin. Hetkel üks Filipiinide laev on palju tõotav. Lucia küll unustas ähmiga uurida kuhu Euroopas täpselt laev sõidab aga teada on et väljub kahe kuu jooksul ja võtab peale. Noh hea seegi.
Vaatan siis kriitiliselt rahakotti ja teen arvutusi. Euroopa misiganes riigist peab ju busside või rongidega kuidagi Eestisse logistama.
Nii see valus pool siis…. Esiteks et kurja – lennupiletid vaat, et kordi soodsamad kui bussipiletid Keskkeuroopas Eestisse. Võtsin reisiplaaneerimise algpunktiks Saksama – hea keskel ja noh umbkaudu ju kuskilt sealt kaudu tuleb logeerida.
Nii bussipiltetite hinnad siis…. piidlen tabelit:
5-12.a. lapsed – EI,
13-18.a. inimesed ja üliõpilased (ISIC) – EI,
19-26.a. inimesed, ITIC, Euro26 – JAAA….. AI KURJA ENAM MITTE!
Inimesed > 59. a., invaliidid, lisakoht – EEEMMMM SEE KA MITTE
Kuni 5.a. lapsed – KOHE KINDLASTI MITTE.
Aga kus siis mina?????? Ei olegi piletit???
Sukeldun uuesti tabelisse – see kõige esimene rida, mida ma esimesel vaatlusel lihtsalt ignoreerisin – see mille järel see kõige suurem number seisab; STANDARD PILET – F…K Ropendada tahaks.
Et, nüüd mul siis jõudis kohale mis tunne on olla täpselt nii vana, et ühtegi soodusgruppi ei mahu.
Varasemalt vähemallt see Euro26 pangakaart oleks halvimast päästnud, aga nüüd esimest aastat ka sellest grupist väljas – nuuuuuux, mitte et mul see kaart veel alles oleks või midagi.
KHMHKHMKHMMMMM On kedagi ehk Oktoobris Euroopa X-puntkist autoga Eestisse sõitmas?
Talendid koju
Garage48-l Accras kaitsesin projekti “Back to Ghana” mis ideelt on Ghana versioon Eesti “Talendid Koju” programmist. Idee ei seisnenud kohe “Talendid Koju” kopeerimises vaid algselt oli plaan luua nn Suure Venna/Mentori programm Ghanasse tulevatele välismaalastele. Ehk luua portaal kus kohalikud vabatahtlikud saavad registreeruda ja Ghana huvilised välismaalased sealt kaudu kohalikku kontakti leida – kedagi kes aitaks neil konverentsiruume ja hotelle broneerida või ärialustajatele esmast turuanalüüsi teha.
Kui mu “Ghana Mentor” facebooki G48 Accra grupis üleval rippus laekus selle juurde palju küsimusi ning kommentaare – ühes neis mäinitigi Ghanast mujale õppima suundunud ja tagasipöörduvaid eksperte. See kommentaar pani mu idee üle järele mõtlema ja nii sündiski “Back to Ghana”
Leian, et talentide koju toomise programm on just eriti sobilik Aafrika riikides, kus välismaalaste palkamine eriti moes on.
Ghanas vähemalt igas vähegi prestiizhses ettevõttes töötab üks või mitu välismaalast nendel positsioonidel võiks aga olla välismaal õppinud ja koju tagasi pöördunud Ghanalane. Expatiga võrdne haridus ning töökogemus aga vähem jama töö ning elamisloaga lisaks on koju pöördunud Ghanalane tunduvalt lojaalsem ning pikemaajaline tööline kui välismaalane, kes paari aasta pärast koju tagasi pöördua igatseb.
48 tunni jooksul valmis:
http://backtoghana.com/
http://backtoghana.wordpress.com/
http://www.facebook.com/backtoghana
http://twitter.com/#!/backtoghana
http://www.youtube.com/user/backtoghana
Back to Ghana valiti publiku lemmikuks.
Statistikat:
Projekti, mis launchiti pühapäeval, koduleht on tänaseks kogunud ligi 300 külastust erinevatest riikidest.
Top külastajad:
Ghana
Eesti,
Nigeeria,
Hiina,
USA
Inglismaa
lisaks on klikke veel Slovakkiast, Pakistanist, Tsehhist, Keeniast, Ugandast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Lätist, Filipiinidelt, Jaapanist, Namiibiast, Argentiinast, Brasiiliast ja Indoneesiast.
Pole paha või mis?
See kõik on innustuseks ning projekti arendus jätkub.
Garage48 Ghanas
Garage48 on Ghanas täies hoos. Yritus on viimase peal.
Siin siis meie meeskonna idee:
Back to Ghana brings back home talents from abroad and connects them with Employers and Business opportunities!
There is a lot of companies in Ghana who hire expat because they want somebody who has learned in foreign university and have experience of working in Europe, States, wherever. But there is a lot of Ghanians out there with same values. So why to hire an expat to who you need to get work permit (which is very expensive) and who most probably will leave after few years working here when you can hire a Ghanian with same knowledge ad who does not need work permit to be hired in his home country and who would be much more permanent and more loyal employee.
Or if you have gained your business management degree abroad – very good! But come and start your business back home – it’s easier here!
Dilemma…
kas osta pigem 1000Gb väline kõvaketas 220 kohaliku raha eest teadmisega, et nii palju ruumi sul ilmselt ei lähe kunagi vaja voi 500Gb väline kõvaketas 170 kohaliku rahaga, mis tundub kapatsiteedilt olema rohkem kui piisav? Aga lihtsalt Gigabaidi-raha suhet vaadates ei tundu kõige mõistlikum? Ehk siis kas osta 25 euri kallim ketas lihtsalt selleks et on “Good Value” kui tegelt seda “Good Value”d lähima paari aasta jooksul vaja ei lähe – kui üldse? Mhmmmmm…………..
Rannalogistika
Eelmiseks nädalavahetuseks kutsusid leedukad mu endaga randa – antud seltskonnas olin mina ainus, kes veel ise enda aja peremees ei ole. Damn! Reedeõhtune liiklus linnast väljasõidul ja mina vabanemas kontorist mitte varem kui kell 5 õhtul. Damn, veelkord!
Ja randa sõita tuli kindlasti reedel, sest kui just kilekottide keskel ujuda ei armasta tuleb rannarõõmude nautimiseks (pea)linnast üpris kaugele minna.
Tagumine aeg linnast välja trügimiseks siis kuskil kell 3 pärastlõunal, mida jäin kontorisse auditeid lõpetama. Nimelt orgunnis Andrius mulle punkt kella viieks õhtul tööle vastu (auto)juhi mootorrattal. Nii jäi mul piisavalt aega kodust läbi käimiseks ja pakkimiseks samal ajal kui teised autoga linnapiiri poole liikusid.
Püüdsime nad kinni pisut enne kella kuut õhtul enne teetolle asuvat Shellis coca-cola peatust tegemas. Eeltellisime õhtusöögi üliarmsas Ko-Sa rannaresordis Cape Coasti ja Takoradi vahel.
Sama rannaresort, mida meie vahva reisiseltskond päris esimestel Ghanas veedetud päevadel külastas koos tol ajal Cape Coastis elanud Eesti tüdrukute Jane ja Maaliga.
Tegelikult me peatusime Ko-Sa kõrval asuvas Albertase resordis – (Ko-Sal) ei ole veel konditsioneeritud tube aga söömas käisime erandidult Ko-Sal. Albertose resordi, mis iseenesest on uuem ja vingem menüüvalikus on vaid praetud või keedetud riis kana või kalaga ning sellele kipuvad lisanduma ka kõhuhädad, teadsid kogenumad kommenteerida.
Ko-Sa rahvas oli aga nii cool ja usaldav, et lubas meil hoida lahtist restoraniarvet kuni tagasisõidupäevani hoolimata faktist, et me peatusime naabrite juures.
Ko-Sa, rannaresorti peab väga armas Hollandi paar, kes sarnast äri juba kolmes Aafrika riigis eelnevalt ajanud ning umbes 7 aasta pärast plaanivad lõuna suunas edasi liikuda, et uus resort püsti panna. Nemadki kruiisivad maad mööda. Kadestusväärne – tahaks ka 40-50 eluaastates olles sellist liikumisvabadust omada.
Väga fun nädalavahetus oli. Muuhulgas õppisin mina selgeks kuus esimest leedukeelset sõna/sõnapaari ning Andrius ilmutas huvi investeerimaks minu veebi-foto ettevõtmisesse Ghanas. Jutt käis summadest, mis võimaldaks kontori rentimist ning väikese stuudio avamist uuel aastal. Lisaks plaan käivitada paar internetiportaali, mida Ghanas veel ei ole aga mis mujal maailmas on olulisel kohal. Hetkel õhku veel ei hüppa ja tööl lahkumisavaldust ei esita, sest tegu võib olla ka pelgalt blufiga. Eks näis.
Kasiino tulu
Eelmine neljapäev käisin Leedukatega kasiinos. Jah ma tean, et esivanemad praegu tahaks mind tutistada selle lause peale. Me ei läinud tegelt kasiinosse mängima nn mängimise pärast vaid puht majanduslikelt põhjustel. Nimelt seal söök ja jook tasuta. Noh päris nii ei ole, et igale ringi luusijale pistetakse klaas pihku aga kui teed nägu, et “jajah tulin kyll oma palka siin laiaks lööma” saad tasuta, misiganes neil menüüs.
Ja nii me siis arvutasime, et kui me sada dollarit kamba peale ära jagame ja väikeste panustega kasiinos mängime ning sööki-jooki naudime, tuleb odavam kui kuskile kluppi minna ja seal kokse osta. Mõeldud tehtud, sain võõrustaja sajast dollarist osa pundi zhetoonide näol ja istusin laua taha. Minule tuttavat mängu “Texas Holdem” ei olnud, nii tuli leppida “Punase-Mustaga”. Suht igav lahmimine tegelt – lihtsalt arutled, mis number pole ammu olnud ja mis värv võiks nüüd esineda ja muudkui panustad.
Mina polnud seda mängu kunagi varem mänginud, seega ei saanud ma erkaanil vuravatest külmadest ja soojadest numbritest mõhkugi aru vaid tegin kõhutunde ja oma enda loogika järgi. Kui zhetoonide hunnik mu nina ees omajagu kasvanud oli, tuli võõrustaja ja korjas oma alginvesteeringu ära.
Kasiino laua küljes on toredad kotikesed kuhu saab vajadusel zhetoone eraldada -cool, kasutasin võimalust ja eraldasin sinna aeg ajalt võidetud zhetoone. Hiljem anti letist nende vastu 170 dollarit. Leedukas, oli oma alginvesteeringu tagasi saanud niiet see summa jäi mulle – cool
Olidki näpud põhjas tegelt.
















