Tige!
Ma siin h6iskasin eks, et esmap annan lapsed ara ja saan oma majja tagasi. Tyng!!! Ootan siis mina esmaspäeva 6htul laste kasuisa lennukilt. Endal kompsud pakitud ja juba esikussegi t6stetud. Kujutlen kuidas ma magan OMA voodis, millele ei puhu tuul konditsioneerist OTSE peale ning pidasin peo plaane – nimelt teatas minu India majanaaber, et s6idab kuuks ajaks puhkusele. K6ik korraldused said tehtud – majanaaber soidab 17ndal, ja 19ndal kolib Lucia ajutiselt sinna majja elama. FUN! FUN! FUN!
Ja siis rikuti see koik ara – laste ema jääb m6neks ajaks veel LAVi ning koju laekunud kasuisa alias minu ylemus pakub, et kui ma tahan siis saan nende uhkes majas edasi elada, tänan pakkumise eest ja seletan kuidas mul on igatsus Achimota maja ja oma voodi jarele ja et majanaaber s6idaba ara ja ei ole turvaline maja yksinda jätta. Ylemus pakub siis uuesti, et kui ma TAHAN siis temale oleks suureks abiks kui ma seal majas ikka edasi elaks – keegi peab ju laste juures olema kui ta klientidega öistel ärikohtumistel käib. Ahaaa – see suur siis, et valikut pole.
Pakkisin asjad lahti ja peatun endiselt East Legon‘is – arrrrrghhhhh!
Esmap – S6brantsidega Sushi baari – cancelled!
Teisp – kohting kuuma Liibanoni kutiga – Cancelled, vajalik oli ju hoopis minu kohalolek kodusel BBQ-l. !!
Edasiseks nädalaks VEEL plaane ei olnud – selle eest tegi plaanid minu eest laste kasuisa.
Neljap – majaabiline hoiab lapsi ja meie bossiga lähme restorani.
Reede – teeme koduse BBQ – v6in s6pru kutsuda – issand kui tore!
Laupäevaks pean otsima toreda kuurorti kuhu “perega” puhkama s6ita – nice. Aga ma tahtsin ju Lucia ja rahvaga Kokrobitele see päev hoopis minna???
Mitte, et suures uhkes basseiniga majas elamine nyyd midagi väga vastikut oleks aga noh selline “family life” ei ole minule mitte.
Aaga minu ujumise oskus on selle eest k6vasti paranenud. Näiteks eile yletasin ma mitmekordselt oma varasema m66detud rekordi, 3 meetrit, ja ujusin kohe mitu basseini pikkust. 
Kelleks kyll saada kui ma ykskord suureks kasvan….?
Paar päeva enne laste juurde kolimist viidi yheks minu hoolealuseks saama pidanud papagoi mingi infektsiooniga loomaarsti juurde. Eile helistas loomaarst, et papagoid päästa ei 6nnestunud, mist6ttu l6ppes minu eilne tööpäev juba kell 14.30 – sest tuli ju minna ja kindlaks teha, et papagoi t6esti surnud on. Nimel teadis autojuht rääkida, et teinekord v6ib Ghanas juhtuda, et loomaarst helistab, et patsient on surnud ja juba mahagi maetud aga tegelikult viiakse terve loom kas oma koju mängida v6i myyakse edasi. Seega lapsed koju, mina nendega sinna ja autojuht loomaarsti juurde. Niipalju siis shoppamisest.
Seega, poe tiir on plaanis täna – r66m näha, kuidas laste kasvatamine yldse minu töörutiini ei sega.
9 aastane Cheleste on nyyd suur Sim City fänn – no tore, aga millega siis mina aega viidan kui tema minu läpakas mängu toksib????? No t6esti – ei olnud vaja ju talle näidata, mida ma seal arvutis teen.
Eile6htune vannitamine ja magama minek läks m6neti lihtsamalt kui päev varem. Lapsed seekord ei kakelnud ja teenijannagi jäi oma osasit ilma. peale 21 tuleb Chelesteja teatab, et tema ei taha seal teiste juures magada ja yksi tema kardab – nemad segavad. Ok. Ma sellest saan täiesti aru – kaklevad 6de ja vend samas toas segaks mindki. Luban tal jääda enda tuppa. Teised lapsed veel myttavad toas ringi aga otsustasin sellega tegeleda hiljem ning kaon dushi alla. Uuesti magamistuppa laekudes leian oma voodist yhe lapse asemel 3 (King size). Aga vähemalt oli sellega jooksimine ja mängimine l6ppenud niiet ma ei protestinud.
Cheleste: “When I grow up, I want to be a vet. Auntie Ethel, when you grow up, who you want to be?”
Alexis: “She is already grown up and she is already somebody, correct?”
Mina: “Correct”
Cheleste: “Oh?!? But, if you get fired, who would you like to become?”
Miss Consalez
Mingi kella 2st öösel alates hakkasin sissemagamise kartuses närviliselt kella vaatama. Aratus kell 6.00 – sahmakas kylma vett vannitoas, et mingi pilt ette tuleks, valisuks de-lukustada, et teenijanna sisse saaks ja siis laste juurde, kes loodetavasti kuulsid äratuskella ja on ärkvel – wrong!!!! K6ik kolm magavad m6nustasti, aga reageerisid live-aratuse peale yllatavalt kergesti.
Tuiskan alla hommikusööki ja l6unapakke valmistama. Esimesena on all Josh, kes pooleldi tukkudes hakkab esikus sokke jalga sikutama. Toidan kassi ja katan hommikusöögilaua. L6unapakkide komplekteerimise ajaks j6uab mulle appi Cheleste. Laekub majaabiline ja märkab et Josh ei kanna koolivormi juurde kuuluvaid pykse (minul oli inf, et lapsed teavad, mis koolis seljas peab olema, niiet ma ei osanud valesid pykse tähele panna). Lähevad siis ylesse 6igeid pykse otsima, kus majaabiline pikalt saadetakse. Josh laekub tagasi koolivormi pykste asemel seljas endiselt tema lemmikud – laigulised.
Sööme hommikust, r66mustan kuidas vähemalt esialgu k6ik paistab sujuvat. Koristan lauda – noor daam Alexis on jälle kuskile kadunud.
7.04 laekub autojuht ja proovib anda oma panust laste kiiremini s6iduvalmis saamiseks ning selgitab kuidas kell on 8 ja me K6IK oleme tegelikult hiljaks jäänud. Saan shoki, et jälle on mu kellanäit tund aega nihkunud – kuidas see koguaeg juhtub?????
Autojuht tuleb ja selgitab, et tegi ainult nalja. Cheleste, kes ikka veel usub, et kell on 8 karjub autojuhi peale: “So what we are late, we set alarm for 6 am, we did our best!” Torman yles, et hambad pesta ja selga visata midagi, mis ei oleks T-särk. Tuiskan tagasi alla. Josh seisab koolikott seljas liikumatult välisukse ees ja on seda ilmselt teinud alates sellest hetkest kui autojuht laekus infoga, et kell on 8 ja me oleme K6IK hiljaks jäänud. Laekub ylimalt rahuolev mukitud ja sätitud 10 aastane Alexis ning s6it kooli v6ib alata. Autos saan laste käest teada, et ma pean nendega kooli jääma sest seal toimub lastevanemate päev. Damn, aga ma ju lubasin reedel oma otseselt ylemusele, et laste kasvatamine mitte kuidagi minu töörutiini ei sega. Lastevanemate päeva alguseks oli märgitud kyll kell 9 aga mulle v6imaldati 6petajatega kohtuma hakata juba ennem seda. Palutakse siis arvutiklassis oodata esimest. Vaatan aknast välja ning pilku pyyab rattast kinnitav kena t6mmu (mitte must eks) noormees. Juurdlen, kas koolil on t6esti ka keskkooli osa. V6i 6petaja??? Kena igatahes. 10 minutit hiljem juhatatakse sama noormees arvutiklassi kus ta pöördub minu poole otsides kedagi Miss Conzalest, kahjutundega nendin et mina see kyll ei ole. Noormees ei anna alla ja kysib, et aga noh esindate vähemalt Conzalest. Damn, no ei ole!! Kinnitan, et mina olen hoopis Geraghtey laste juurde. Tyyp ei anna ikka veel alla ja hakkab mulle laste eesnimesid meelde tuletama. Alexis ja Cheleste ja väike Joshua – nojaaa, nemad on ju “minu omad” kyll. Ja vaikselt hakkas meenuma seegi, et Annaliese oma Portugali exist yht-teist rääkind on.
Lahen siis kena t6mmu klassijuhatajaga klassiruumi, kus pean uurima Alexise vihikuid ja saan tagasisidet tema eksamitulemustele. Yritan asjaliku muljet jätta aga ei suuda m6tlemata jätta välimuse nyanside yle – tyypi kas juukseid oli ikka meeles kammida jne. Muigame Alexise 6petajaga vaheldumisi. “So you also grew up in Barbados?” “No, I grew up in Estonia.” “Where is that?” “In North, close to Finland” “Wow, you have pretty scattered family!” Alexis kohalt: “She is not my family!” 6ps “ Oh?! Well, yeah – but I need you to sign this for her” ja ulatab mingi “olen saanud tagasisidet” vihiku. Oma aine raames kommenteeris Alexise klassijuhataja ka kahe noorema lapse tulemusi ning suunas mind siis edasi järgmisi 6ppej6ude ootama – kedagi nii komput enam näha ei pakutud.
Arvutiklassis sain teada kui tublid minu tytred on IT-s ja ega Joshilgi halvemini lähe. Nimelt on kogu pere siin riigis uus ja ega tavalised rea-6petajad teagi, kes nende laste vanemad on.
Direktori kabineti ukse taga oodates takseerib mind yks vanem blond naisterahvas ja uurib “You are too young to be a mother, are you teaching here?” Oh – L6puks ometi!!!! Muidugi liiga noor – ja kui ta vaid teaks kui suurte laste pärast ma siin koolis ringi tatsan. R66msalt selgitan talle olukorda.
Nende “olen saanud tagasisidet” vihikute täitmine kujunes igas klassis ypris piinlikuks, nimelt lahtri “lapse nimi” täitmiseks kasutasin abi eksamitöödelt, et mitte kirjapildiga eksida. Ja oli see pereknonnanimi nyyd täpselt mis?
Nyyd siis katsun kiirelt valmis saada oma tööylessannetega, sest kell 17 pean ma olema juba valmis poetiiruga ja pliidi ääres 6htusööki valmistamas. Seega töölt uleks jalga lasta 15-16 vahel.
Killing a good ant who has no right to live on the earth
Laupäev: Annaliese ja Gavin teevad viimaseid toimetusi enne lennujaama minekut ning selgitavad kus miskit majas asub. Korraga kostab 6ues toimetavate laste kisa. Eriti tige on 9 aastane Cheleste kui Alexis ja Josh, millegiga väga ametis on. Annaliese: “Kids, what are you doing out there?” 
Cheleste: “Just killing a good ant who has no right to live on the Earth!” ja kadunud nad olidki. Pärastl6una veetsime peitust mängides ning ujudes. Ja muidugi Ghana vs USA mängu vaadates, mille l6puminutitel telekapulti haldav 7 aastane Josh tekitas stressi, et temal sai nyyd kyllalt ja ta kohe kohe vahetab kanalit. Minu, Alxise, autojuhi ja valvuri mangumise saatel 6nnestus mäng ikka l6puni vaadata.
Lapsed peavad magama minema m6istlikul ajal. See on kui kooli pole siis 10 pm voi äärmisel juhul 11pm ja ennem kooli kell 8pm.
21.30 tuleb Cheleste ja kysib : “Auntie Ethel – do you want us to have shower now” “I don’t know. Do you want to have shower?” “No, YOU have to tell us when you want us to have shower and got to bed” “Ok, you should do it now” “Guys, auntie Ethel said that after the film we have to shower and go to bed”
22.30 K6ik on korraldatud ja lapsed justkui lahevad magama. Järsku jooksevad k6ik alla laptopi järele. Uurin, milleks neil seda magamistuppa vaja on – nemad tahavad natukene veel yleval olla. Lepime kokku, et ok 30 minutit ja siis tulen kontrollin, kas k6ik magavad.
23.50 “Auntie Ethel! Auntie Ethel! Aaaauntieee E-T-H-E-L!!!!!!!” Avan silmad. Cheleste: “Why are you sleeping with your clothes on?” “Mhmm I was just about to come to tell you, that I really would like you to go to sleep now.” Liigume laste tuppa. Kamandan Joshi ning Alexise samuti voodisse. Järsku hakkab Cheleste röökima – Alexis l6i teda. “Alexis, don’t hit your sister!” “I did not know that it was her, I wanted to hit Josh!”
Pyhapäev :
Lapsed otsustasid ylesse ärgata alles kella 11 paiku, seega kirikusse me ei j6udnud. (Damn ). Kokkasime Alexise ja Chelestega perele hommikusööki ja korraldasime köögis paraja segaduse.
Hiljem käisin tydrukutega poes, kus sain myyatelt kiita et mul nii ilusad tytred on!!! Siiani on mind ikka oma vanusest tublisti nooremaks peetud ja nyyd järsku peetakse 10 aastast minu tytreks???? Nojah.
19.00 Laekub majaabiline ja vabandab pooleks, et hiljaks jäi – mitte, et mul oleks olnud 6rna aimugi ajast, mil ta tulema pidi.
20.00 Yritame majaabilisega koos veenda lapsi pesema ja magama minekuks.
20.30 Meid majaabilisega visatakse laste toast välja.
20.45 Josh ja Cheleste peksavad majaabilist. Noor daam Alexis on kuhugile kadunud.
21.00 Majabiline lahkub (nende eluruumid on aias), lukustan ukse, lapsed rahunevad maha.
21.15 Alexis loeb 6ele ja vennale Peeter Paani raamatust unejuttu – nunnumeeter p6hjas.
21.40 R66mustan, et huuh, hiljav6itu kyll aga vähemalt magavad ning lähen oma tuppa toimetama ning dushi v6tma.
22.00 Tulen dushi alt ja kuulen muusikat – tsekkan lastetuppa, nad on telefoni muusikat mängima pannud ning tantsivad ja hyypavad voodis. Kamandan nad uuesti magama.
22.15 Josh ja Alexis kaklevad. Cheleste nutab.
22.40 Vihastan ja lähen minema oma tuppa.
22.50 Lapsed tulevad ykshaaval vabandust paluma ja loovutavad oma käemängud.
23.00 Mitte kyll päris kell 8 aga l6puks ometi on vaikus majas. Käin kontrolliks veel paar korda ukse taga kuulamas, kas t6esti keegi ei kakle, nuta ega tantsi.
Muuhulgas ma sain sellel päeval teada, et kui sul on kolm last, kes söövad kolm korda päevas, siis ei olegi suurt lugu kui sul nädalavahetuseks erilisi plaane ei ole, sest umbes peale hommikusöögi tagajärgede likvideerimist on paras aeg hakata l6unat valmistama ja umbes pärast selle kaose likvideerimist on hea aeg hakata 6htusööki valmistama. Vähemalt kehtib see siis kui olla algaja lapsevanem/köögis toimetaja ja sind abistab 9 aastane.
