Jumalast ning Ekke Lainsalust
Need, kes minu blogi jalgivad, koik juba teavad, et mina viibin hoopis Lääne-Aafrikas, seega on k6ik Ekke koolitusele kutsed mind viimasel ajal suht kylmaks jatnud. V6iks öelda, et p6genesin siia, kui Eestis jalgealune tuliseks läks. 28.02 pakkisime oma maise vara autosse ja asusime teele. Alates 20.03, mil yletasime Burkina-Faso/Ghana piiri, on kirjatykid, mis subjektireal sisaldavad s6na MASU, mulle muige suunurka toonud. Mis MASU, kui meil on siin hoopis MAKA (majanduskasv)?
Aga no olgem ausad, kui tuled Ghanas eurooplasena kohalikele Euoroopa hindadega midagi myyma (ja turismireisil me siin ei ole), siis igip6line vastuväide: “Meil ei ole eelarves (niiiiiiiii palju) vabu vahendeid” on endiselt populaarne. Yllatavalt lihtne on siin k6ike religioonile taandada. Sellele vastuväitele ei ole ju tegelikult mitte kunagi yhest pareeringut! Näiteks siin Ghanas töötab hästi, kui mokaotsast poetada, et jumal on meid juba kord kokku viinud…
Selle idee sain Ghanas tegelikult hiljuti yhelt kohalikult, kes ammu juba liiklussaadet proovis teha, aga ilma suurema eduta. Saate idee oli hea ning hakkasime tyypi n6u ja j6uga aitama. Yhel hetkel tuli jutuks, et kui temal liiklussaatega k6ik juba täiesti ummikus oli, siis ta palvetas, et jumal aitaks, ja jumal saatis talle minu ja Martini. Mille peale Martin kuivalt nentis, et jumal pidi siis kyll päris meeleheitel olema, kui otsustas kaks ateisti appi kutsuda. Nalja jätkus pikemaks, aga saate pilootosa on valmis ja tirazheerimine käimas.
Kutse Ekke uuele e-koolitusele “Murra myygimasu” pani mind eelkäsitletud vastuväitele m6tlema. Postituses välja pakutud idee vastulause t6rjumiseks töötab hästi Ghanas, kus usk tähtsal kohal on, kuid teema on liialt lai, et siin yhest lahendust välja tuua. Iga situatsiooni ja iga kliendi jaoks töötab erinev vastuvaide.
Zaini reklaami tootmise galerii
Reklaami ennast vaata eelmisest postitusest.
BBC – peske oma autosid, no tõesti!
Viimastel päevadel oleme materjali kogunud yhe freelance baasil tegutseva briti ajakirjanikuga, kes BBC-le lugu teeb. Teemad on enamasti keerelnud ymber jalgpalli ning syndmuste krooniks oli Pyhapäeval toimunud jalgpallilahing Ghana vs Sudaan.
Minu jaoks pisut ebatavaline oli, et kohalik telekanal oli ostnud k6ik õigused mängu kajastada ja konkureerivate pressiesindajate suhtes olid staadioni turvatöötajad väga tõrjuvad. Meie õnneks oli Martin paar kuud varem sama kohaliku kanali jaoks mänge salvestanud ning staadioni peavärava turvajad teadsid meid nägupidi. Seda segadust ärakasutades saime suursyndmuse eelõhtul platsile meeskondade treeninguid kinoma. Kui kord juba sees ei olnud keeruline nahavärvi ning väljakasvand aga siiski blondi juuksetukka appi võttes järgmiseks päevaks akrediteeringud sebida.
Pyhapäeval, mõned tunnid ennem mängu selgus, et akrediteeringud on meil kui isikutel aga autoluba ei ole ja see tuleb värava taha parkida. Mhmm… ilma klaasita auto parkimine rahvarohkes kohas; kaamera, statiivi, kaasaostetud söögi-, joogipoolise väljakule tassimine – tänan, ei. Niisiis ummisjalu staadionile autoluba sebima. Selgus, et liiga hilja – kelleiganes boss ei olnud tööl ja sada muud probleemi. Ainus soovitus, mis osati anda oli, et sõitke teise värava juurde. Seal sama jama – autot sisse ei lasta. Juba 100m enne väravat ennast oli politseibarjäär, kes ilma kollase kaardita läbisõitu ei aksepterind.
Kuidagi õnnestus mul kurjadele turvatöötajatele värava juures selgeks teha, et BBC-st ja satelliidid autos ja ei saa pilti võtta kui auto nii kaugel. Leviprobleemid ja mis kõik veel. Läbi läks – otsustati, et kui nii tähtis auto siis ikka lubavad sisse. Piiripunkti anti mulle väravast kaasa relvastatud mundrimees, kes sealsetele kolleegidele olukorra ära seletas ja läbisõidu tagas. Mina silkasin auto ees, et värava juures sobival hetkel “this car” röögatada. Autoga õnnelikult läbi väravate kuulen vaimustunud turvatöötaja kommentaari meie numbrimärgile (BBG 906): “wooow, see it really is Bii-Bii-Dzhii, but this car is soooooooooo dirty!”
Heh tõsi ta on, et pesulas pole meie subaru juba yle kuu aja käinud ja punane aafrika tolm autokere peeagu yhtlaselt enda alla matnud.
Siis kui Eesti saatkonda läheduses ei ole.
Kaotasin Lääne-Aafrikas oma passi. Ghanas Eesti saatkonda ei ole ja passi asju saab ajada suvalises Euroopa Liidu saatkonnas. Päris passi neis saada ei ole kahjuks voimalik aga Saksa saatkond väljastas mulle sellise toreda asendusdokumendi

Emergency Travel Dokument

ja teiselt poolt
To-do list tripiks Accra-Tanger.
* Tagasipöördumistunnistus Saksa saatkonnast.
* Elevaniluuranniku saatkonnast tingimused riigi läbimiseks.
* Viisad!
* Kindlustused saatkondadest.
* Telgikott lappida.
* Koopiad korteri v6tmetest. Yks paar v6tmeid Aquale CouchSurfarite majutamiseks.
* Dokumendid auto ekspordiks.
* Gaas kokkamiseks.
* “Kingitused” sebida.
* Fotoka mälukaardilt pildi back-up’ida ja uutele ruumi teha.
* Inverter ja linguafon kaasa v6tta.
* Fiche – ca 60 koopiat exceli tabelist “kes kuhu s6idab” politseikontrollpunktide tarvis.
* Auto diagnostika.
* Arvutid ja muu tehnika majutada konditsioneeritud ruumides.
* 6hkmadratsid paigata.
Mis värk politseil nende valgetega siis ikkagi on
Sain just pahandada et oma 2. juuli postis piisavalt täpselt situatsiooni politseiga lahti ei seletanud.
Parandan oma vea nüüd: Tookord pidin seletama kaheksale pollarile mida tähendab lisatahvel. Lõpuks nad hakkasid minu lähedusse moodustama kaheliikmelisi gruppe ja arutasid midagi ägedalt. Siis ma seisin seal üksi – ei teadnud ka kas ära tohib minna, et sellised politseipundid on igalpool. Viimaks tahtsin ühe vestlusgrupiga liituda – nad ütlesid, et ära praegu tule ja astusid kaks sammu eemale. Ja nii iga pundiga – astud ühe sammu lähemale, nemad astuvad kaks sammu tagasi. Vahepeal selgus, et Martin oli oma autodokumendid tagasi saanud ning lõpplahendusena me soitsime lihtsalt minema – et noh mida sa ikka neid pollareid taga ajad.
Tegelikult on kohalik politsei ikka üks väga leidlik kamp. Siinkohal avaldan nimekirja võimalikest situatsioonidest, milleks tuleb valmis olla kui teid Ghanas politsei poolt kinni peetakse.
1. Nad võivad küsida küpsist
2. Nad võivad küsida raha: “Give me something small” Väite peale, et vabandust aga see on ju ebaseaduslik teevad nad suured silmad ja imestavad: “Do you want to say that you have NEVER dashed a policeman? Never?!?”
3. Politseinik võib anda sulle oma telefoninumbri ja mainida, et homme on vaba päev, teeks midagi koos. (Kutsusimegi järgmine paev tüübi kodumaja katusele õllele)
4. Ole valmis vastama küsimusele: “Aga kuidas te siis lapsi saate kui abielus ei ole?”
5. Ole valmis filossofeerima usu teemadel.
6. Politseinik ei pruugi teada oma nime.
7. Kui halva diktsiooniga politseinikult küsida “Are you drunk” võib ta põgeneda koos sinu juhilubadega. Juhiload saad tagasi siis kui sa lähed teisele poole teed seisva mundrikandja juurde uurima, et kes see tüüp on, kes minema jooksis. Põgenenud politseinik kasutab soodsat juhust, jookseb auto juurde, viskab juhiload läbi lahtise akna sisse ja jookseb uuesti ära. Teisel pool teel seisev mundrikandja loomulikult oma kolleegi nime ei tea.
8. Politseinik võib huvi tunda sinu elamistingimuste vastu ja pakkuda maaklerteenust.
9. Sulle tutvustatakse kohalikke liikluseeskirju. Näiteks: “Ghanas on lubatud subarus viibida mitte rohkemal kui kahel inimesel. Ehk siis juht + üks reisija.
Bensiinikriis…?
Paar kuud tagasi sai jaamades otsa kõrgema oktaaniarvuga (95) bensiin. Siis hakkasime ringi täristama 92se bensiiniga. Meil tugev auto ja mingeid probleeme pole bensiinikvaliteedist johtuvalt ette tulnud. Eile kui vaakumis paagiga tanklasse kruiisisme joosti meile käte ja jalgadega vehkides vastu ning röögiti “No petrol!” Igaksjuhuks täpsustasime et ega me Efimaxi (oktaan 95) järele ei tulnud, Super (92) sobib hästi. Saime teada, et ainult diislit on pakkuda. Egas midagi, järgmine jaam 200m kaugusel – veeresime sinna. Kordus sama nali. Millal bensiin tuleb keegi loomulikult ei tea.
Koduteele jäi veel kaks jaama, kes ainult diiselkütust olid valmis müüma. Viimasest taipasime korjata kontaktid, et hommikul enne väljasõitu uurida kas kuskilt bensiini saab. Kui hommikused telefonikõned andsid lootust, et kohe-kohe tuleb siis praeguseks (kell on 14.52) on selge, et täna pole lootust ja homme on ka kahtlane. Pikemad ajaorjentiirid käivad kohalikele juba üle mõistuse.
Reedeks on Obamat Accrasse oodata, korra käis peast läbi skisofreeniline mõte, et sel viisil püütakse liikluskaost vähendada. Sest kui paaripäevased vee- ja elektrikatkestused on Ghanas tavaline nähtus, siis bensiinipuudust keegi ei mäleta. Kohalikud kipuvad samuti kahtlustama, et põhjus poliitiline. Ise selles osas pikemalt kaasa spekuleerida ei oska – pole minu valdkond. Peaasi, et rahutuks ei lähe – natukene naftat kokku hoida tuleb ju ainult kasuks



































