Spain in ass…
Viimastel kuudel on Tallinna vahel hämmeldunud pilke püüdnud ilusaste roheliste numbrimärkidega Subaru Forester. Ja kui keegi jõudis mõelda, et sellega rallivad ringi mingi X-riigi turistid, siis see arvamine ei läinud täkkesse mitte. Nimelt on too viimaseid päevi Hispaania transiitnumbreid kandev neljarattaline hoopis minu elukaaslase väljavalitu.
Lihtsalt kujunes seekord nii, et sobiv mudel ei asunud mitte autoostjate lemmikriigis Saksamaal vaid hoopis Hispaanias. Seega lendasime Martiniga 13 detsember 2008 Barcelonasse ja lootsime sealt juba ülejärgmisel päeval soetatava masinaga lõuna-päikese alla põrutada. Paraku nii ei läinud ning kohapealse paberimajanduse käigus jõudsime oma närvid kaotada korduvalt.
1) Mitte midagi ei saa toimuma varem kui “mañana”
2) Hispaanias ei kehti kindlustus mitte, autole vaid konkreetsele isikule, kes selle autoga sõidab
3) Kõige lühem periood liikluskindlustuse vormistamiseks on üks aasta.
4) Auto (ka maja, paadi jne) ostmiseks on vajalik lepingul kajastada ka ostja NIE number. Ostja saab NIE numbri näiteks oma Hispaania residentsust tõendavalt dokumendilt.
Tõepoolest, selleks et Hispaaniast autot eksportida tuleb kõigepealt minna politseisse ja taotleda residentsust. Sebimist sai päris palju aga lõppude lõpuks õnnestus meil tõestada, et saksa juhilube omav Eesti kodanik Martin Gorris on muuhulgas ka Hispaania resident.
Siiamaani teeb mulle nalja vestlus politseijaoskonnas:
“Kui kaua te plaanite Hispaanias elada?”
“Maksimaalselt üks nädal!”
“Võite oma NIE-dokumendile kümne päeva pärast järele tulla!”
Auto ümbervormistamine oli meil aga lepitud järgmiseks päevaks. Õnneks kohalikus ARK-is keegi füüsilist dokumendi näha ei nõudnud ja piisas paberile kirjutatud NIE-st.
Mitmel korral olime valmis kogu Hispaania operatsiooni tühistama ja Münchenisse alternatiivset masinat ostma lendama. Kuid pikk meel tasus ennast ära – soetasime väärt auto ja jõudsime ka Lõuna-Hispaania päikeseküllust nautida.
Taiendus 07.07.2009 Accras:
Eniveis, otsinguga Hispaania NIE on minu blogisse paar korda satutud. Infoks siis veel niipalju, et NIE dokument saab valmis kahe nadalaga aga numbri enda saab katte juba paari tunnise asjaajamisega. Maksab 6 EURi ja tarvis laheb 2 dokumendifotot. Kasutama saab numbrit hakata kohe – ei pea ootama kuni vastav kaart valmis. Ametiasutuses piisab kui sul on isikuttoendav dokument ja koopia NIE-taotlusest, kus number peal.
Kes mind küll googeldab??
Täna on kolm korda satutud minu blogisse otsingusõnaga “Ethel Köök”. Viimase 60 päeva jooksul on mind otsitud 8 korda. Kaugemat statistikat ei näe aga minu nime googeldades on sellesse ajaveebi jõutud varemgi.
Teeb ikka närviliseks küll – keegi muudkui otsib mind kuid mingeid armastuskirju, telefonikõnesid ega võlanõudeid pole see kaasa toonud. Orkutid ja asjad ka ei kubise uutest sõbrakutsetest.
Täna keegi otsis mind kolm korda aga mailboxis uusi kirju pole ja telefon ka ei helise kui palve üks kaamera E-bays maha müüa välja arvata. Ja see helistaja teadis mu koordinaate juba varem. Booooring.
Tahab keegi kasutatud Canon XL-1 endale soetada?.
no oli jah paus…
Siin mingid kriitikanooled lendasid, et “surnud blogi” ja nii ja naa…. Ei ole maha jäetud. Aga töökohavahetus oli ja kooli algus ja virtuaalportfelli sõltuvus ka. Et SEB-s sai kindlustus- ja investeerimisnõu antud kõva 5.5 kuud. Ma mäletan küll, et märtsis hõiskasin “nii tore, nii tore, nii tore!” No tegelt see “tore” kestis täpselt nii kaua kui oli katseaeg – pärast seda toimusid tingimustes järsud muudatused. Eks need muutused olid mingil määral ette teada aga no ikka kõvasti ilusam lasti asi paista. Ühesõnaga augustis kolisin LHV-sse. Praegu olen väga rahul. Ilmselt edaspidi ka, sest siin ei ole sellist naljakat korda kus leping peale katseajalõppu töötajale oluliselt kahjulikumaks muutuks.
No igatahes enne LHVsse tulekut ma mõtlesin, et olen investeerimismaailmas jube tark. No tegelikult olin ma “väga tark” ainult selles vallas, mis puutus Hansa ja SEB vastavatesse toodetesse. Tõeline õppimine ja enesearendamine siin alles algas. Ja see ongi mind blogindusest pisut eemal hoidnud. Aga nüüd kus töökohavahetusega harjutud ja koolirütmgi enam-vähem paika loksunud jõuan ma ilmselt ka oma ajaveebi “elus” hoida! 
Kiireks kisub…
Suure tüki minu pikast nädalavahetusest haaras Ety Agentuur OÜ majandusaasta aruande kribamine. Kui jaanuaris sai rõõmustatud, et oh sellega on ju pooooooool aastat aega – jõuab vabalt, siis praegu kisub juba pingeliseks! No vähemalt ei pea ma 30. juunit töölt vabaks võtma ja äriregistri järjekorras veetma, vaid saan mugavalt kirjatöö üles laadida ettevõtjaportaalis. Väga armsa demo aruande elektroonilise esitamise kohta leiab siit.
Hansa vs SEB – 3:2
A.Le Coq Arenal peeti Eesti krooni sünnipäeva nagu ikka: tordi asemel jagati jalgpalli kahe nüüdseks siis ka Eestis tegutseva Rootsi panga vahel: Hansa versus SEB! Eriline jalka-fänn ma pole, aga see neljapäeva õhtu oli mul juba varakult lukus: peale tööpäeva lõppu omadele kaasa elama!
Viimane töönädal SEB-s aga võttis ebatavalisi pöördeid ning tõstatas mõnevõrra küsimusi terve organisatsiooni, juhtkonna ning universumi kohta. Ja nõnda ta siis läkski, et lahingut vaatama ilmusin Hansa fännisärgis!
Meil läks päris hästi! Või teisisõnu: 3:2 Hansa kasuks!!! Esimene poolaeg kulges suhteliselt igavalt – Hansa lõi rutiinselt oma kolm väravat ära ja SEB skoor püsis nullis! Teiseks poolajaks aga sinised hansakad väsisid, rohelised essebeekad seevastu hakkasid pallile pihta saama ja suurem osa mängust peetigi Hansapanga värava aluse sebimise, möödalöökide, jalakrampide ja “katsu pallile pihta saada” karjete tähe all.
Nii et lõpp hea – lõpphea! Ja et aastas korra peetava pankurite vuti skoor viimase 11 aasta lõikes on tänaseks 6:5 SEB kasuks, siis veel häpimat endi võib pakkuda juba järgmine aasta, kui Hansa-SEB sari näiteks viigiseisu jõuab.
Eesti seksikaim sündmus ikkagi…
Kõigepealt oli selline kuulutus:
Sexpeditsioon tuleb tagasi
Pärast mõneaastast vaheaega naaseb 20. märtsil Eesti seksikaim sündmus Sexpeditsioon, seekord klubiürituste sarjana Tallinnas, Tartus ja Pärnus.
Sexpeditsioon algab neljapäeval, 20. märtsil Tartus klubis Illusioon, jätkub 21. märtsil Pärnus klubis Bravo ning lõpetab 22. märtsil eriti vürtsika programmiga Tallinnas Rock Cafés.
Korraldajad lubavad võimsat come-back’i. „Esiteks on üritus nüüd üle-eestiline, mitte ainult Tallinna-keskne. Teiselt poolt on piirid vahepeal nihkunud ja programm on eelmistest veelgi julgem.
Kolmandaks on seekord tegemist mitte paikse sündmuse, vaid seksikate pidude sarjaga ja see saab olema palju intensiivsem elamus publiku jaoks,” lubab peakorraldaja Aarne Saluraid.
Pakkudes endiselt kvaliteetseimat erootilist meelelahutust, toob uues kuues Sexpeditsioon publikuni julged striptiisietteasted, lõpuniminevad esinemised rahvusvahelise kaliibriga erootikatähtedelt, mängud tule ja tuliste tunnetega ning meeliergutavad ning paljastavad tantsuetendused.
Tallinna pidu on Sexpeditsioonide lõpuõhtuks. Seega on programm Tallinna Rock Cafés veel erakordselt kuum. Tallinnas keerutavad plaate Eesti seksikaimad Lea Liitmaa ja Tanel Tatter.
Kõlab ju päris hästi? Minul igatahes silmad särasid kui eile õhtul Rock Café poole tõttasin ning järjekord sihtpunkti ukse taga kinnitas veelkord, et peab tulema väärt üritus. Karm reaalsus oli aga see, et uksed avati kell 22.00 ning esimene poolpaljas naine oli laval kell 00.30 – selleks ajaks oli juba osa publikust liikunud parematele pidudele. Ühelt poolt on see ju positiivne – nägin paremini lavale. Ainult et midagi vaatamisväärset ei leidnud. Kõrvalseltskonnast kommenteeriti : ” Krt oleks võind siis juba Überblingenisse minna – seal oli kah mingi striptiis!” Ja õige ta on – esimene 1,5 tundi Eesti seksikaima ürituse laval toimunu millekski tõsisemaks kui lihtlabaseks striptiisiks ei kvalifitseerunud. Sellele järgnes show elava tulega, mis tõesti vääris pulki ja oli elukaaslast tsiteerides ainus tõsiselt professionaalne etteaste õhtu jooksul. Tolle järel tuli veel üks lühike stripi-etteaste ja teade, et nüüd on Sekspeditsioon läbi.
Võibolla on mul väga rikutud fantaasia, kuid lõpuniminevate esinemiste all rahvusvahelise kaliibriga erootikatähtedelt ootasin ma midagi rohkemat kui seda, et nad vahepeal võtavad ennast täitsa paljaks. OK, alasti naised äkki peaksidki mind külmaks jätma, aga ka laval edasi-tagasi siiberdavad käega suguelundeid varjavad riieteta mehed mõjusid pigem naljaka kui erutavana.
Ei, mitte seda, et ma käiguga üldse rahule ei jäänud. Rock Café on chill koht ja muusika oli väga minu maitse järgi ning seltskond oli ka vahva. Lihtsalt Sexpeditsioonilt kui selliselt ootasin midagi muud.
Hansa lõpukas – pildid
Minu viimane tööpäev Hansapangas lõppes meeldiva olenguga St. Patric´us! Kahjuks ei saanud meie seltskonnaga seekord liituda Ina – temaga tuleb siis kräu teha tagant järele. Et mida me Patric’us tegime? Kõigepealt: Martini Asti ja edasiseks survive’imiseks vajalik kaine fotograaf-autojuht olid minu poolt. Siis sebisime endale juustuvaliku – valik ise oli OK, aga kogus jäi nii täbaralt väikseks, et kõht läks iga suutäiega järjest tühjemaks. Hiljem tellisid Liisi ja Marika enda suitsupauside vahel meile juba korraliku koguse siidrit ja snäkki. Kes bailast enam midagi ei mäleta või keda kohal polnud, siis see nägi välja umbes selline, nagu ta all olevatel piltidel paistab. Ja kes tahab näha, kuidas see kamp kaine peaga välja näeb, siis minge aga julgesti Hansapanga Viru kontorisse ja tehke endale näiteks… krediitkaart ja pensionisammas!
Ümber laua istuvad vasakult: Marika, Janika, Merje, Kersti, Ety ja Liisi.
Vasakult: Marika, Janika, Merje.
Vasakult: Kersti, Ety, Liisi.
Vasakult jällegi: Marika, Janika ja Merje.
Tegelikult on mõned pildid veel: http://ety.planet.ee/hansakamp/
Märts on küll pangavahetuskuu
Mitte just kõige uuem inf, aga 29.02.2008 oli minu viimane tööpäev Hansapangas – selleks korraks. Tont teab, ehk satun sinna kunagi tagasigi – väga positiivne pleiss oli (erandid kinnitavad siinkohal reeglit)! Isegi mu pensionifond jäi praegu sinna paika ja väikelaen ja krediitkaart ja väärtpaberikonto ja tudengikaart ja…
Lihtsalt ma ise kolisin SEB-i. Hakkasin kindlustus- ja investeerimisnõustajaks. Ja võin julgelt väita, et näiteks otsese ülemusega vedas küll paremini kui Hansas. Tööpäevad on muidugi kahtlaselt lühikesed, aga küll sellega harjub. Ja minu kõrgusekartus väheneb iga korraga, kui ma eri osakondade vahet sõidan – ma töötan Tornimäel. Ja mul on nüüd uued maailma kõige paremad töökaaslased. Internetile ligipääs on küll palju piiratum kui Hansas, aga sellest on töötulemustele vaid kasu
Investeerimisnõustaja ametist unistasin juba mõnda aega ja nüüd see ootus lõpuks ometi täitus. Ühtlasi lahenes ka minu hommikuse ärkamise probleem, sest ootusärevus uue põneva tööpäeva ees aitab silmad varem lahti teha!
Arvutimängud on saatanast!
Tähistasin reedel (18.01.2008 ) Pärnus jõule ja sain kingiks kaks arvutimängu – CSI 3 ja CSI Hard Evidence, boonusena sai “jõuluõhtul” tehtud copy ka mängust “Cashflow”. Nii ja mida tarka ma siis mainitud nädalavahetusel veel tegin? CSI-s olen ära lahendanud 3 juhtumit ja Cashflow on läbi mängitud. Aaaa, õigus – eile oli ilus ilm, käisin elukaaslasega autopiknikul ja rannas jalutamas. Aga kus mõtted olid? Unistav pilk merele suunatud teostasin ma oma peas mõrvajuurdlust ja otsisin Cashflows tehtud vigu 
Palun mulle üks Eesti ümbrik ja üks Eesti mark!
Soovis üks klient minult saada osutatud teenuste eest arvet tigupostiga. Mis seal siis ikka: printisin arve välja, allkirjastasin ja asusin kontorist tigupostitamiseks vajalikke vahendeid otsima. Ei leidnud. Küsitlesin kolleege – selgus tõsiasi, et mitte keegi neist ei suutnud meenutada, millal viimati nad kasutasid ümbrikku ja marki. Sammusin üliasjaliku näoga üle koridori asuvasse R-kioskisse ja nõudsin kõlava häälega: “Palun mulle üks Eesti ümbrik ja üks Eesti mark!” Kioskitari nägu läks muigele, kui ta omaette, aga siiski kuuldavalt pomises: “Nii, need Eesti ümbrikud… jah siin. Ja mark. Kõik kokku 6 krooni.” 6 krooni??? Hämmastav, aga e-mailide ajastul suudab Eesti Post tõsta tigupostinduse hindu! Hea töö 
