Autoga Aafrikasse
Paar paeva tagasi just sellise otsinguga minu blogisse j6uti. Cool! Muidugi tulge 
Ega siin suurt miskit karta pole – teed on head ja enamus kollijutud ei paistnud ka t6ele vastavat. Auto tookoda Eestis soovitas kyll p6hjakaitseid ja igasugu tugevdusi halbade teeolude tarbeks aga yldiselt jookseb labi korbe taisulik asfalditriip. Niiet kova saast tuli kui auto ymber ehitamise investeeringu tegemata jatsime. Pisut kehvemad olud on kyll siis kui hakkad piirile lahenema. Eranditult igas Aafrika riigis, millest labi soitsime ca 40-50km enne piiri kohtab ikka vaga tabarat asfalti – lookaugud on suht-koht autosuurused. Keeruline on ka paar kilomeetrit “eikellegimaad” Laane-Sahaara ja Mauritaania vahel, kus teed lihtsalt ei ole. Selle eest on aga risti-rasti jooksvad autoratta read liival ja maamiinid ja polenud autovrakid siin-seal. Teeviitu pole. Kyll aga teeb turistide elu lihtsamaks kahe piiri vahel ringi siiberdav kohalik kaubik, kes 10 euro eest on nous teed naitama kus pool Mauritaania asub. Meie tema teenuseid ei kasutanud vaid ootasime kuni yks kohalik mersu moodus ning jalitasime seda.
Sujuvuse huvides olge valmis yhte-teist piiridel ja politsei kontrollpuntkides loovitama. Ilma “kingitusteta” saab ka aga aega kulub rohkem. Kindlasti ei maksa uskuda, mida abivalmis Marokolased pajatavad Mauritaaniasse sisenemise kohta ning soovitavad eesolevate raskuste valtimiseks kaas osta. Mauritaanid eelistavad midagi teie euroopa pagasist Marokost kaasa ostetud kraamile. Meile tungivalt soovitati naiteks paar kilo teed kaas osta, et neil seal yldse pole. Pakkusime siis teed kui 6ige hetk tuli- ei tahetud, niiet kaugeid kylalisi kostitame siin Marokost sebitud k6rgekvaliteedilise Hiina teega. Mauritaania piiripunktis laks kaiku hoopis katkine autoraadio, mida Martin lihtsalt ei suutnud ara visata.
Ei tea kyll kui kaugele Aafrikasse tulete, aga kui Ghanasse satute ja majutust vaja on siis votke kindlasti yhendust. Muidu ka voib helistada ja kirjutada kui reisi peale kysimusi kaasa tekib. ethelkxxk/at/gmail.com ja +233 201 190 194
Esimene Ghana-pääsuke
Siin ta on: Zaini promo!
Mina tegevprodutseerisin ja Martin pullis fookust.
Tulekul ka produktsiooni fotogalerii!
BBC – peske oma autosid, no tõesti!
Viimastel päevadel oleme materjali kogunud yhe freelance baasil tegutseva briti ajakirjanikuga, kes BBC-le lugu teeb. Teemad on enamasti keerelnud ymber jalgpalli ning syndmuste krooniks oli Pyhapäeval toimunud jalgpallilahing Ghana vs Sudaan.
Minu jaoks pisut ebatavaline oli, et kohalik telekanal oli ostnud k6ik õigused mängu kajastada ja konkureerivate pressiesindajate suhtes olid staadioni turvatöötajad väga tõrjuvad. Meie õnneks oli Martin paar kuud varem sama kohaliku kanali jaoks mänge salvestanud ning staadioni peavärava turvajad teadsid meid nägupidi. Seda segadust ärakasutades saime suursyndmuse eelõhtul platsile meeskondade treeninguid kinoma. Kui kord juba sees ei olnud keeruline nahavärvi ning väljakasvand aga siiski blondi juuksetukka appi võttes järgmiseks päevaks akrediteeringud sebida.
Pyhapäeval, mõned tunnid ennem mängu selgus, et akrediteeringud on meil kui isikutel aga autoluba ei ole ja see tuleb värava taha parkida. Mhmm… ilma klaasita auto parkimine rahvarohkes kohas; kaamera, statiivi, kaasaostetud söögi-, joogipoolise väljakule tassimine – tänan, ei. Niisiis ummisjalu staadionile autoluba sebima. Selgus, et liiga hilja – kelleiganes boss ei olnud tööl ja sada muud probleemi. Ainus soovitus, mis osati anda oli, et sõitke teise värava juurde. Seal sama jama – autot sisse ei lasta. Juba 100m enne väravat ennast oli politseibarjäär, kes ilma kollase kaardita läbisõitu ei aksepterind.
Kuidagi õnnestus mul kurjadele turvatöötajatele värava juures selgeks teha, et BBC-st ja satelliidid autos ja ei saa pilti võtta kui auto nii kaugel. Leviprobleemid ja mis kõik veel. Läbi läks – otsustati, et kui nii tähtis auto siis ikka lubavad sisse. Piiripunkti anti mulle väravast kaasa relvastatud mundrimees, kes sealsetele kolleegidele olukorra ära seletas ja läbisõidu tagas. Mina silkasin auto ees, et värava juures sobival hetkel “this car” röögatada. Autoga õnnelikult läbi väravate kuulen vaimustunud turvatöötaja kommentaari meie numbrimärgile (BBG 906): “wooow, see it really is Bii-Bii-Dzhii, but this car is soooooooooo dirty!”
Heh tõsi ta on, et pesulas pole meie subaru juba yle kuu aja käinud ja punane aafrika tolm autokere peeagu yhtlaselt enda alla matnud.
Siis kui Eesti saatkonda läheduses ei ole.
Kaotasin Lääne-Aafrikas oma passi. Ghanas Eesti saatkonda ei ole ja passi asju saab ajada suvalises Euroopa Liidu saatkonnas. Päris passi neis saada ei ole kahjuks voimalik aga Saksa saatkond väljastas mulle sellise toreda asendusdokumendi
Emergency Travel Dokument
ja teiselt poolt
To-do list tripiks Accra-Tanger.
* Tagasipöördumistunnistus Saksa saatkonnast.
* Elevaniluuranniku saatkonnast tingimused riigi läbimiseks.
* Viisad!
* Kindlustused saatkondadest.
* Telgikott lappida.
* Koopiad korteri v6tmetest. Yks paar v6tmeid Aquale CouchSurfarite majutamiseks.
* Dokumendid auto ekspordiks.
* Gaas kokkamiseks.
* “Kingitused” sebida.
* Fotoka mälukaardilt pildi back-up’ida ja uutele ruumi teha.
* Inverter ja linguafon kaasa v6tta.
* Fiche – ca 60 koopiat exceli tabelist “kes kuhu s6idab” politseikontrollpunktide tarvis.
* Auto diagnostika.
* Arvutid ja muu tehnika majutada konditsioneeritud ruumides.
* 6hkmadratsid paigata.
Ettevalmistused Euroopa tripiks
Kuna jäin Ghanas oma passist ilma s6idame varsti Hispaaniasse ja Portugali 5 nädalasele sundpuhkusele. Täna k6hutasin kaardi najal ja l6in numbreid kokku – tulemuseks sain, et kui me yhtegi vale pööret ei tee siis Accra-Tanger distantsil kulutame pisut alla 6000 kilomeetri.
Seekord me läbi Burkina-Faso ei s6ida vaid loodame Elevandiluuranniku kaudu minnes leida pisut paremad teeolud ning 200 km kokku hoida. Huvitav miks me sealtkaudu ei tulnud? Vahest seet6ttu, et tulles meil ei olnud sellist suurepärast teekaaslast nagu P6hja-Aafrika kaart? Tänud Maali ja Jane!!!!
Käsi GPS-i asendab nyyd aga kompass. Politsei kontrollpunkte proovime seekord yllatada pastakate, autoajakirjade ning odavate shokolaadidega. Kogemata ostetud joogik6lbmatu alkoholi jagame 2-3 pudeli vahel, et neid nn joogip6hju vajadusel “raske sydamega” piirivalvuritele kinkida.
Selle kogemuse v6rra oleme nyyd rikkamad, et täis bensiinikanistritega piiripunkti ei roni. M6ne linna ikka piirialast leiab kus kanister uuesti täis lasta. Nimelt tulles olid meiega kolonnis s6itnud hispaanlased sunnitud yhe kankutäie bensiini Lääne-Sahaara/Mauritaania piiril “ära kinkima”. Vett ka enam kymnete liitrite kaupa kaasa ei tiri. 3-5 liitrit korraga jätkub. Asustus on piisavalt tihe, et varusid täiendada.
Kui tulles tegime viisad jooksvalt siis nyyd katsume aja ja närvide kokkuhoiu m6ttes k6ik dokumendid eelnevalt saatkondades korda ajada.
Mis värk politseil nende valgetega siis ikkagi on
Sain just pahandada et oma 2. juuli postis piisavalt täpselt situatsiooni politseiga lahti ei seletanud.
Parandan oma vea nüüd: Tookord pidin seletama kaheksale pollarile mida tähendab lisatahvel. Lõpuks nad hakkasid minu lähedusse moodustama kaheliikmelisi gruppe ja arutasid midagi ägedalt. Siis ma seisin seal üksi – ei teadnud ka kas ära tohib minna, et sellised politseipundid on igalpool. Viimaks tahtsin ühe vestlusgrupiga liituda – nad ütlesid, et ära praegu tule ja astusid kaks sammu eemale. Ja nii iga pundiga – astud ühe sammu lähemale, nemad astuvad kaks sammu tagasi. Vahepeal selgus, et Martin oli oma autodokumendid tagasi saanud ning lõpplahendusena me soitsime lihtsalt minema – et noh mida sa ikka neid pollareid taga ajad.
Tegelikult on kohalik politsei ikka üks väga leidlik kamp. Siinkohal avaldan nimekirja võimalikest situatsioonidest, milleks tuleb valmis olla kui teid Ghanas politsei poolt kinni peetakse.
1. Nad võivad küsida küpsist
2. Nad võivad küsida raha: “Give me something small” Väite peale, et vabandust aga see on ju ebaseaduslik teevad nad suured silmad ja imestavad: “Do you want to say that you have NEVER dashed a policeman? Never?!?”
3. Politseinik võib anda sulle oma telefoninumbri ja mainida, et homme on vaba päev, teeks midagi koos. (Kutsusimegi järgmine paev tüübi kodumaja katusele õllele)
4. Ole valmis vastama küsimusele: “Aga kuidas te siis lapsi saate kui abielus ei ole?”
5. Ole valmis filossofeerima usu teemadel.
6. Politseinik ei pruugi teada oma nime.
7. Kui halva diktsiooniga politseinikult küsida “Are you drunk” võib ta põgeneda koos sinu juhilubadega. Juhiload saad tagasi siis kui sa lähed teisele poole teed seisva mundrikandja juurde uurima, et kes see tüüp on, kes minema jooksis. Põgenenud politseinik kasutab soodsat juhust, jookseb auto juurde, viskab juhiload läbi lahtise akna sisse ja jookseb uuesti ära. Teisel pool teel seisev mundrikandja loomulikult oma kolleegi nime ei tea.
8. Politseinik võib huvi tunda sinu elamistingimuste vastu ja pakkuda maaklerteenust.
9. Sulle tutvustatakse kohalikke liikluseeskirju. Näiteks: “Ghanas on lubatud subarus viibida mitte rohkemal kui kahel inimesel. Ehk siis juht + üks reisija.
Bensiinikriis…?
Paar kuud tagasi sai jaamades otsa kõrgema oktaaniarvuga (95) bensiin. Siis hakkasime ringi täristama 92se bensiiniga. Meil tugev auto ja mingeid probleeme pole bensiinikvaliteedist johtuvalt ette tulnud. Eile kui vaakumis paagiga tanklasse kruiisisme joosti meile käte ja jalgadega vehkides vastu ning röögiti “No petrol!” Igaksjuhuks täpsustasime et ega me Efimaxi (oktaan 95) järele ei tulnud, Super (92) sobib hästi. Saime teada, et ainult diislit on pakkuda. Egas midagi, järgmine jaam 200m kaugusel – veeresime sinna. Kordus sama nali. Millal bensiin tuleb keegi loomulikult ei tea.
Koduteele jäi veel kaks jaama, kes ainult diiselkütust olid valmis müüma. Viimasest taipasime korjata kontaktid, et hommikul enne väljasõitu uurida kas kuskilt bensiini saab. Kui hommikused telefonikõned andsid lootust, et kohe-kohe tuleb siis praeguseks (kell on 14.52) on selge, et täna pole lootust ja homme on ka kahtlane. Pikemad ajaorjentiirid käivad kohalikele juba üle mõistuse.
Reedeks on Obamat Accrasse oodata, korra käis peast läbi skisofreeniline mõte, et sel viisil püütakse liikluskaost vähendada. Sest kui paaripäevased vee- ja elektrikatkestused on Ghanas tavaline nähtus, siis bensiinipuudust keegi ei mäleta. Kohalikud kipuvad samuti kahtlustama, et põhjus poliitiline. Ise selles osas pikemalt kaasa spekuleerida ei oska – pole minu valdkond. Peaasi, et rahutuks ei lähe – natukene naftat kokku hoida tuleb ju ainult kasuks
Ghana on tibatillukene
Kuidas me Ghanasse kolisime – pildireportaazh vol. 4
Pildid tripi päris algusest: Itaalia, Monaco, Hispaania, Maroko.
-
- Selle ülevoolava jõe nahka Marokos läks vist üks rattalaager meil küll
-
- Maroko – politsei kontrollpunkt
-
- Tarifalt sebitud kartulipüreesupp läks Marokos käiku
-
- Niimoodi ma hoian supikeetmisest kõrvale
-
- Meile salam aleikum soovinud naine on juba künka taha kadunud
-
- Siis kui me ootasime, millal Marbella õgi-ennast-surnuks-buffet avatakse. Ei avatudki see päev.
-
- Kui silmapiirini lähete, leiate kohviku
-
- Meie lähistele ankrusse jäänud sakslaste Wohnmobil
-
- Raksutatud apelsinid valmivad kapotil
-
- Andres kirjutab reisikirja, aga teistele ei näita
-
- Granada hommikud olid meil kohati sellised
-
- Kitsad tänavad vanas juudi linnajaos
-
- Vaade veitsa kõrgema mätta otsast
-
- Monaco on oma tasandite paljususe juures peaaegu nagu 4D ruumiinstallatsioon
-
- Itaalia ilma päikeseta — senza sole mio
