Kas täna on 30.oktoober või 1.aprill?
Ma saan aru kui esimesel aprillil ilmuvad meedias artiklid teemal, et must on tegelikult valge ja ilmaneiu räägib miinuskraadide puhul, et on +30 ja minge kõik randa.
Täna aga leidsin äripäevast sellise algusega artikli:
Päästja Telefonipank!
Tegin mõned pingelised minutid tagasi läbi hanzaneti ülekannet õppemaksu tasumiseks, soovitud summa 3600.- asemel unustasin maksekorralduse vastavale väljale numbrid 8400.-, sisestasin paroolikaardilt koodi nr 51 kolm esimest numbrit ja klikkisin nuppu “kinnitan makse”. Avalehel kontojääki kontrollides taipasin, millega olin just hakkama saanud. Järgnes paaniline telefonikõne Tartusse sisuga “Aaapppiii!!!!!” Õnneks taipasin õige pea, et teises linnas ülekandekaamerat kokku pakkiv elukaaslane mulle antud situatsioonis väga palju abiks olla ei saa. Kogusin ennast ja valisin telefoniklahvidel hoopis numbrid 6 310 310 – hansapanga klienditugi ja telefonipank. Tollel numbril vastanud neiu identifitseeris mu kasutajatunnust ja paroolikaardil olevaid numberid küsides ning sain probleemideta makse annulleerida. Telefoni teel on võimalik sellisel viisil identifitseerida vaid neid kliente, kes seda eelnevalt telleri juures lubanud on. Ehk siis kui pangateller kellegilt maia näoga peaks küsima, et kas telefonipanka soovite, siis tasuks pikemalt mõtlemata “jah” öelda. 
Kuni 2. maini saab Hansapangast tasuta ID-kaardi koode
Et siis kui ID-kaart olemas, aga koodiümbrik parematele jahimaadele liikunud on, tasuks lähiajal mõnest Hansapanga kontorist läbi hüpata ja endale uus küsida, sest praegu selle liigutuse eest pappi välja käima ei pea
Uute ID-kaardi koodide tavahind Hansapangas on 30 EEK. KMA büroodest saab neid tasuta ka peale mai algust. Kordan siinkohal veel ka üle, et alates 2.05.2008 alandvad Eestis tegutsevad pangad paroolikaardi abil tehtavate ülekannete päevalimiidid 5000 kroonile senise 10 000 asemel.
Mobiil-ID
Alates 2007. aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada panka logimisel enese identifitseerimiseks ka mobiiltelefoni SIM-kaarti mis toimib ID-kaardina. 
2008. aasta jooksul on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara. Mobiil-IDga saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ning anda digiallkirja.
Mobiil-ID on teenus, mis võimaldab füüsilisel isikul end internetikeskkonnas mobiiltelefoni kaudu autentida.
Mobiil-ID kasutamiseks tuleb sõlmida mobiil-ID kasutamise leping. Lepinguid saavad EMT ja Elioni esindustes sõlmida EMT lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel väljastatakse kliendile spetsiaalne mobiil-ID funktsiooniga SIM-kaart. Mobiil-ID SIM-kaart võimaldab lisaks tavapärastele operatsioonidele ka isiku digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist. Isiku autentimiseks ja allkirjastamiseks vajalikud sertifikaadid asuvad mobiiltelefoni SIM-kaardil.
Mobiil-ID SIM-kaardiga seotud sertifikaadid tuleb aktiveerida ID-kaardiga. Kui sertifikaadid on aktiveerimata, klient mobiil-IDd autentimiseks/allkirjastamiseks kasutada ei saa.
Mobiil-ID kasutamiseks ei ole vaja installeerida arvutisse lisatarkavara ega soetada kaardilugejat. Mobiil-ID sertifikaadid kehtivad 5 aastat. Peale seda tuleb SIM-kaart vahetada.
Isiku tuvastamine ning digitaalallkirja andmine on kaitstud kõrge turvatehnoloogia ja vastavate PIN koodidega, kuid eeliseks võib pidada seda, et arvutile pole vaja paigaldada eraldi kaardilugejat – internetipanka saab siseneda kõigist arvutitest. Mobiiltelefon täidab ühel ajal nii kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni.
Paroolikaardi limiidid alanevad
Eile potsatas minu töisesse postkasti vot selline kiri:
“Turvalise internetikasutuse eesmärgil alandavad alates 2. maist Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Sampo Pank, Krediidipank, Parex banka Eesti filiaal ja Tallinna Äripank paroolikaardiga tehtavate maksete limiidid 5000 kroonini päevas. Tegemist on jätkuga eelmisel aastal toimunud samasugusele limiitide alandamise aktsioonile.”
Niiet alates maist saavad suuremaid ülekandeid teha vaid Pin-kalkulaatori, Mobiil-ID või ID-kaardi abil netipanka logijad.
Paroolikaartide aeg on ümber saamas!
Paroolikaardil olevad korduvkasutusega paroolid on kogu maailmas kuulutatud oma aja ära elanud autentimisviisiks, teenusepakkujatel soovitatakse üle minna muude identifitseerimisviiside peale. Turvalise internetikasutuse eesmärgil alandasid pangad alates 2007. a. maist paroolikaardiga tehtavate maksete limiidid 10 000 kroonini päevas. Käesoleval aastal on pankadel plaanis alandada paroolikaardi limiite veelgi. Jutuks on olnud paroolikaardi kasutajale 3000-kroonine päevalimiit
Selge see, et 3000-kroonisest päevalimiidist jääb väheks. Suuremaid limiite saab kasutada logides internetipanka ID-kaardi, PIN-kalkulaartori või Mobiil-ID abil.
Minu valik langes ID-kaardi kasuks, no ei tahnud maksta 190 krooni PIN-kalkulaatori eest ega soovind ka vahetada välja oma telefoni SIM-kaarti. ID-kaardi lugeja sain pangast 90 krooniga, kaart ise oli olemas. ID-kaardi koode saab pangakontoritsest 30 krooni eest ning KMA büroodest tasuta! Mugav on ka see, et tegelikult ID-kaardi varianti kasutades jääb paroolikaart kehtima. Et kontoinfot vaadata ja arveid maksta saan ka suvalises arvutis kui koodikaart kaasas juhtub olema. Kusjuures ID-kaardi abil saan logida erinevatesse internetipankadesse. Ebamugav oleks kaasas vedada ühte PIN-kalkulaatorit hanza.neti jaoks ja teist u-netti logimiseks, liiatigi kui need rahakoti vahele ei mahu.
Mäletan klientide pahameelt kevadel, kui alanesid paroolikaardi limiidid. Arvata on, et ka järgmist muudatust ei võeta väga hästi vastu.Kuid tegelikult on see limiitide alandamine ju päris mõistlik, et kui juhtun kaotama enda paroolikaardi – olles eelnevalt välja lobisenud ka püsiparooli – või kui mõni pahalane läbi minu arvuti internetipanka poeb, siis halvimal juhul on tulevikus kadu 3000 krooni. Alles see oli ju, kui tänu uut tüüpi arvutiviirustele pääsesid pahalased läbi internetipanga võõrastele kontodele ligi.
Head uudised: SEPA on kohal :)
Alates 28.01.2008 kehtib ühtne euromaksete piirkond – SEPA (Single Euro Payments Area). Sisuliselt on tegemist Euroopa Liidu makseteenuste turuga, kus kõiki euroalal eurodes tehtavaid makseid käsitletakse riigisiseste maksetena ning riigisiseseid ja välismakseid enam ei eristata. SEPA eesmärk on pangatoimingud kliendi jaoks lihtsamaks teha.
SEPA piirkonda kuuluvad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits.
JUBA KEHTIB:
Aeg, mille jooksul makse liigub maksjalt saajale, on muutunud konkreetsemaks. Kui varem ei saanud pangateller kliendile täpselt öelda, millal raha saaja kontole laekub, siis SEPA tingimustele vastav ülekanne peab saaja kätte jõudma alati hiljemalt kolmanda pangapäeva lõpuks.
TULEVIK TOOB:
Euroala riikides tähistab 28. jaanuar 2008 kodu- ja välismaiste maksete teenustasude ühtlustumise algust. Neil, kes sagedasti teevad ülekandeid Euroopa riikidesse, on põhjust oodata aega, mil meie käibevaluutaks saab euro. Sest siis võime meie jätta hüvasti rõlgete lteenustasudega välismaksete puhul. Võrdse hinnastamise printsiip hakkab sellest hetkest kehtima ka laekumiste kohta.
LISAKS:
*Euroala otsekorraldused: turul hiljemalt 1. novembriks 2009.
*Ühtse maksekaartide skeemi rakendamine 2010. aasta lõpuks.
Miks ei tasu teha emotsionaalseid investeerimisotsuseid
Sama loomulikud kui on aktsia- ja fondihindade tõusud, on tegelikkuses ka nende langused. Müüa sellepärast, et fond langes, on küll inimlik, aga üldsegi mitte ratsionaalne, sest siis on müük nagunii juba hiljaks jäänud.
Tallinna Börsil juhtus täna selline asi, et pärast üldist langusperioodi, mis investoreid mõnevõrra paanikasse ajas, hakkasid nii Baltika kui ka Tallinna Kaubamaja aktsia kergelt tõusma. See võib küll olla väga tore. Aga see võib ka olla surnud kassi põrge – dead cat bounce: aktsiahindade trendianaloogia juhtumiga, kus surnud kass kukkus aknast välja, põrkas korraks üles, aga jooksma ei hakanud. Elame-näeme, põhiline on säilitada külm närv. Kel hirm nahavahel võiks eelkõige endale meelde tuletada kui pikaks ajaks ta koguma hakkas ja mis oli tema investeerimiseesmärk. Kui plaan oli raha kasutada alles 10ne aasta pärast ei tasuks küll praegu tormakaid otsuseid teha.
Või tsiteerides klassikuid: “Kui Te ei suuda rahulikult pealt vaadata, kuidas Teie raha börsil kaotab ööpäevaga rohkem kui poole oma väärtusest, siis Te ilmselt ei sobi investoriks!”.
Selgitusi pangakontodel kolavate viiruste kohta
Toomas Vaks, Eesti sisejärelvalve osakonnast selgitas meile teemat nii:
Tegemist on siis pahavaraga, mis kasutab ära arvuti op.süsteemi turvaauke ja haarab sedasi kontrolli sinu arvuti üle. Turvaaukudeta operatsioonisüsteem kuulub kahjuks ulme valdkonda, vähem kasutatavate opsüsteemide puhul on lihtsalt neid auke vähem otsitud ja avastatud.
Nakatumist soodustab mitteametliku ja uuendamata operatsioonisüsteemiga arvuti kasutamine. Ametlikud versioonid paikavad oma turvaauke pidevalt, kui kasutaja muidugi on taibanud seda lubada.
Teadaolevalt on viirus levinud ennekõike venekeelsetes foorumites ja portaalides.
Peale sinu arvutisse sattumist hakkab viirus oma peremehi varustama infoga sinu tegemiste kohta- neile saadetakse sinu poolt sisestatud turvatunnused, paroolid jne.
Kui sul viirustõrjetarkvara pole või pole seda uuendatud, ei avasta sa midagi kahtlast.
Kui nad suudavad ja viitsivad sind online reziimis jälgida ja märkavad hetke, kui sa internetipangas toimetama asud, saavad nad katkestada sinu suhtlemise pangaga ning seda sinu asemel ,sinult kaaperdatud andmeid kasutades, jätkata. Seega võib keset internetipangaga suhtlemist ekraanile tekkiv veateade tähendada ka tõsiasja , et keegi on parasjagu asunud sinu maist vara mööda maailma laiali kandma.
Põhimõtteliselt tuleks praegu internetti kasutades olla tavapärasest ettevaatlikum – mitte külastada kahtlasi foorumeid, portaale, kindlasti mitte avada faile, mis saabuvad meili või MSNi vahendusel ja mille puhul te pole kindlad, et teie sõber või tuttav on soovinud neid teile saata. Ka oleks tark mitte kasutada praegu internetipanka võõras arvutis.
