Eile mina otustasin!
Kui esimeseks Oktoobriks ei ole konkreetset kokkulepet ühegi konkreetse laevaga (noh, et sel kuupäeval sõidame sinna ja maksab nii palju – kokkulepet) siis bussiga mina tulen.
See on võimalik!!!
Austraalia seiklejalt Joshilt mina juba tean, et on olemas bussiliin Bamako-Accra, võtab umbes kolm päeva ja Iiri rastavennalt ma tean et saab sõita bussiga Mauritaaniast Bamakosse. Ja see võtab ka umbes kolm päeva. Dave plaanis tegelikult tulla bussiga kaugemalegi kui Malisse aga ta leidis, et kolm päeva hirmebamugavas Mauritaania-Mali bussis oli ikka liig, mis liig ning ostis Bamakos hoopis mootorratta ning jätkas reisi hoopis sellega.
Nüüd tuleb lihtsalt leida kas on midagi Mauritaaniast Marokosse. Ise usun, et peaks olema võimalik sõita Nouackhottist Nouhadibousse vähemalt ja Nouhadiboust võiks ju miskit Lääne-Sahaara ja Maroko poole liikuda, ehk?
Peab uurima kuidas Dave täpselt Mauritaaniasse sai… ja siis veel see poolpime Itaalia kutt – tema tuli ju terve tee bussidega ja see noor Taani kutt minu meelest ka- järelikult saab! Ja kui nemad siia said saan mina sama teed pidi tagasi.
Nüüd vaja lihtsalt nende tegelastega uuesti ühendust võtta ja uurida palju need piletid maksid ja kuskohast bussid väljusid. Huuh.
On mõnel lugejal ehk Lääne-Aafrika bussiinfot? Eriti huvitab Mauritaania-Maroko suund…..
Kahjuks, ei saa ma teile sellest vahvast ettevõtmisest hiljem pildimaterjali näidata sest fotokat mul enam pole….nuux
Google+
Googeldasin just enda nime ja kõige esimene tulemus oli minu Google+ profiil. Ega’s midagi – kui juba liitutud sai siis tuleb profiil läikima lüüa! Soovitan sama ka kõikidele teistele – ikkagi ESIMENE otsingutulemus!!!
Talendid koju
Garage48-l Accras kaitsesin projekti “Back to Ghana” mis ideelt on Ghana versioon Eesti “Talendid Koju” programmist. Idee ei seisnenud kohe “Talendid Koju” kopeerimises vaid algselt oli plaan luua nn Suure Venna/Mentori programm Ghanasse tulevatele välismaalastele. Ehk luua portaal kus kohalikud vabatahtlikud saavad registreeruda ja Ghana huvilised välismaalased sealt kaudu kohalikku kontakti leida – kedagi kes aitaks neil konverentsiruume ja hotelle broneerida või ärialustajatele esmast turuanalüüsi teha.
Kui mu “Ghana Mentor” facebooki G48 Accra grupis üleval rippus laekus selle juurde palju küsimusi ning kommentaare – ühes neis mäinitigi Ghanast mujale õppima suundunud ja tagasipöörduvaid eksperte. See kommentaar pani mu idee üle järele mõtlema ja nii sündiski “Back to Ghana”
Leian, et talentide koju toomise programm on just eriti sobilik Aafrika riikides, kus välismaalaste palkamine eriti moes on.
Ghanas vähemalt igas vähegi prestiizhses ettevõttes töötab üks või mitu välismaalast nendel positsioonidel võiks aga olla välismaal õppinud ja koju tagasi pöördunud Ghanalane. Expatiga võrdne haridus ning töökogemus aga vähem jama töö ning elamisloaga lisaks on koju pöördunud Ghanalane tunduvalt lojaalsem ning pikemaajaline tööline kui välismaalane, kes paari aasta pärast koju tagasi pöördua igatseb.
48 tunni jooksul valmis:
http://backtoghana.com/
http://backtoghana.wordpress.com/
http://www.facebook.com/backtoghana
http://twitter.com/#!/backtoghana
http://www.youtube.com/user/backtoghana
Back to Ghana valiti publiku lemmikuks.
Statistikat:
Projekti, mis launchiti pühapäeval, koduleht on tänaseks kogunud ligi 300 külastust erinevatest riikidest.
Top külastajad:
Ghana
Eesti,
Nigeeria,
Hiina,
USA
Inglismaa
lisaks on klikke veel Slovakkiast, Pakistanist, Tsehhist, Keeniast, Ugandast, Lõuna-Aafrika Vabariigist, Lätist, Filipiinidelt, Jaapanist, Namiibiast, Argentiinast, Brasiiliast ja Indoneesiast.
Pole paha või mis?
See kõik on innustuseks ning projekti arendus jätkub.
Aafrikas äri püsti!
Yes!!! OK Stuudio Accras on nüüd avatud! 
Müüme veebi, teeme pilti ja reklaami!
Foto ja reklaami produtseerimise teenus on saadaval Accras. Aga veebimüügile minu asukoht piire ei sea. Niiet, kel Eesti poole peal huvi peaks tekkima võtku aga julgelt ühendust.
Lihtsamad leheküljed nagu see ja see või see teen ma täitsa üksi. Pisut keerulisemad lahendused – nagu näiteks see valmivad Londonis elavate Eesti poiste abiga.
Ahha – lehed täitsa meeldisid aga nüüd mure, et ega ometi Aafrika kontodele teenuse eest maksma ei pea? Ei pea, Eesti pangaarve on toimiv ja teenuse eest tasuda saab sinna – õppelaen tahab ju maksmist ja pole paha ka koju naasemise ajaks pisut tagalat kindlustada
Fotod, mis hetkel OK Accra ja Gorricami lehelt leiate on aga Martini tehtud ja tema teenused on nüüd saadaval Eestis. Lahe eks?
——————————————————————————————————————–
OK Stuudio Accras
ethel@okaccra.com
+233 201 190 194
Kui raske on sinu jalajälg?
Täitsin küsimustiku selgitamaks välja kui mitu planeet Maad kuluks kui kõik elaksin nii nagu mina. Enda rõõmuks ja üllatuseks avastasin, et olen üpris kergejalgne – saan hakkama kõigest 0.44 Maaga.
Yllatas, mind tulemus just seetõttu, et sõbrants Lucia hiljuti sama küsimustiku täitis ja sai teada, et kui kõik elaks ni nagu tema oleks tarvis meid toetama ligi 4 planeet Maad. Muuran pead, kas tõesti oma tarbimise ja korduvkasutamise harjumusi natuke ilusamaks valetasin. Sest ei tunne, et elustiil sõbranna omast nii palju erineks.
Aga mitu planeeti oleks meile vaja kui kõik elaksid nii nagu sina? Uuri järgi – küsimustik asub siin
Teadmiseks
15 juuni hilis6htul sooritas Martin l6puks ometi 30 minutilise ylesoidu Tangerist Tarifasse ja chillib nyyd L6una-Hispaanias. Loomulikult oli 16 juunil tema esimene käik Mabella 6gi-ennast-surnuks Hiinakasse, mida jällegi seepäev ei avatud – daaaah kolmapäev ju. See on see sama koht, mille esisel pargis me kolmapäeval, pisut yle aasta tagasi TUNDE ootasime, et enne laevale tulekut ja suht tagasihoidliku toitumisgraafiku peale yle minemist k6ht korralikult täis pugida. L6puks keegi kärsitu meist laks restorani uksele kinnitatud silti lugema ja sai teada, et see koht kolmapäeviti ei tööta. Kahju!!!! Aga tegelt ka, kes te Marbellasse satute otsige see koht yless! See on selle p6hilise linna viiva tee aares kui tulla mägedest v6i La-Canadast (see suur kaubanduskeskus linna servas) , seal kus see tee ristub (T-junktion) selle teise suure teega, mis läbi linna viib ja on paralleelne rannajoonega (noh niiv6rd kuiv6rd yks tee saab rannajoonega parallelne olla.) Ja ta on seal paremal pool, aga mitte kohe peatee aares vaid seal selle minipargi taga kus hakkab kitsas kvartali sisse viiv tänav. 6 euri on nägu (hinnainfo pärineb Novembrist 2008) ja jook tuleb eraldi osta. Selle 6 euro + joogiraha eest v6id seal tunde lihtsalt 6gida ja söögid on väga-väga head. Valik on super. Mitet koguaeg aga vahete vahel on seal isegi sushit. Minu lemmik!!! Lihtsalt kaid ja kyhveldad endale Suhsit taldrikule mitu ringi järjest kui tahad ja keegi imelikult ei vaata. V6i noh kui vaatab siis ytlema igatahes ei tule vaid toob s6bralikult naeratades köögist uue portsu lagedale kui buffet laual puhas vuuk on tehtud.
Seoses m6ningate viisaprobleemide, s6idetavate teede puudmisega Kayesist Mali-Mauritaania piiripunkti ning auto aku vahetamisega Malis v6ttis distantsi läbimine oodatust k6vasti rohkem aega.
Martin ja Alex
Pilt on tehtud 27. mai 6htupoolikult vahetult enne Martini ja Alexi hilinenud teele asumist Euroopa suunas, minu koduvärava ees.
Majandusaruande elektroonilisest esitamisest
M6ni aastake tagasi tekitati Eesti ettev6tjatele tänuväärne v6imalus majandusaastaaruannet esitada elektrooniliselt. M6nna! Ei mingit paberimajandust, postitamist ega aja raiskamist äriregistris. Lihtsalt idendid ennast ettev6tjaportaalis internetipanga paroolidega, mobiil-ID v6i ID-kaardiga ning laed koostatud dokumendi veebi. Keskkonna s6bralik ja puha.
Varem k6ik toimis ning aruanded lendasid veebi probleemideta. Viimase poole aasta jooksul on aga välja tuldud omapärase uuendusega. Nimlt yritan Ghana olles oma firma (Ety Agentuur OY) 2008 aasta majandusaasta aruande vigade parandust esitada ja kohtan täiesti naeruväärset takistust – faili ylesse laadimise akna all seisab järgmine info:
“NB! Aruande esitamiseks tuleb teil lisada skaneeritud paberaruanne, mis sisaldab kõigi esindusõiguslike isikute allkirju.”
Selle all peab tegema valiku:
“Lisatav aruanne on skaneeritud dokument koos kõigi vajalike allkirjadega ? “
“Lisatav aruanne kas ei ole skaneeritud dokument või puudub sellel mõni vajalik allkiri “
Ausa inimesena märgin, et ei ole skanneeritud dokument (kinnitan 6igsust ju netipanga koodidega) ning selle valikuga minu aruannet ylesse lihtsalt ei laeta.
Et nagu vabandage väga – ma pean 12 lehte välja printima, käsitsi allkirjastama, skanneerima ja alles siis saan registrisse saata. Ja nii iga aasta?
Halloo tehnoloogia ajastu!?! Milleks meil on siis digiallkirjad, mobiil-ID ja muud elektroonilised audentimisvahendid? Täiesti tarbetu paberiraiskamine ja keskkonna koormamine. Enam ei kiida välismaalastele meie E-riiki ja moodsaid E-lahendusi!
Kas täna on 30.oktoober või 1.aprill?
Ma saan aru kui esimesel aprillil ilmuvad meedias artiklid teemal, et must on tegelikult valge ja ilmaneiu räägib miinuskraadide puhul, et on +30 ja minge kõik randa.
Täna aga leidsin äripäevast sellise algusega artikli:
Kaardikopeerimise seadmed pangaautomaatidel
Kaardikopeerimise seadmed pangaautomaatidel – õppige ära tundma!
Päästja Telefonipank!
Tegin mõned pingelised minutid tagasi läbi hanzaneti ülekannet õppemaksu tasumiseks, soovitud summa 3600.- asemel unustasin maksekorralduse vastavale väljale numbrid 8400.-, sisestasin paroolikaardilt koodi nr 51 kolm esimest numbrit ja klikkisin nuppu “kinnitan makse”. Avalehel kontojääki kontrollides taipasin, millega olin just hakkama saanud. Järgnes paaniline telefonikõne Tartusse sisuga “Aaapppiii!!!!!” Õnneks taipasin õige pea, et teises linnas ülekandekaamerat kokku pakkiv elukaaslane mulle antud situatsioonis väga palju abiks olla ei saa. Kogusin ennast ja valisin telefoniklahvidel hoopis numbrid 6 310 310 – hansapanga klienditugi ja telefonipank. Tollel numbril vastanud neiu identifitseeris mu kasutajatunnust ja paroolikaardil olevaid numberid küsides ning sain probleemideta makse annulleerida. Telefoni teel on võimalik sellisel viisil identifitseerida vaid neid kliente, kes seda eelnevalt telleri juures lubanud on. Ehk siis kui pangateller kellegilt maia näoga peaks küsima, et kas telefonipanka soovite, siis tasuks pikemalt mõtlemata “jah” öelda.
