Usalda veel sõbrannale mõni saladus….
Kuulujutt levis üle 13 riigi. Kõige agaramad klatsijad olid hindud kolme levitajaga ning nende järel ghana- ning keenialased kahe jutupaunikuga kummastki riigist.
Surma ähvardusel raha lunima ja jalutu tantsija
Eile veetsime mõnusa pärastlõuna Osekani rannaresordis. Vinge koht, mis pakub mõnusat äraolemist sisuliselt Accra kesklinnas. Rannaresort mis on kaljudel.
Vabatahtlikud p6ristasid trummi ja siis kohalik tansu-laulu-trummeldamise grupp tuli esinema.
Tegelt on mul siin selle kahe aasta jooksul nendest tantsu-laulu-trummi gruppidest suht kopp ette saand kuivõrd programm on neil suht sama – paaritustants erinevate või siis mitte nii väga erinevate rütmide saatel
Aga see grupp suutis yllatada. Näiteks – millega see vend pilli puhub?????
Ahaa ja midagi uut – vikatimees liitus bandiga.
Algul üksi ja siis hakkas pealtvaatjaid showsse kaasama.
.
.
.
Selle show lõpuminutitel võttis üks bändi tsikkidest vikatimehe punti ja läks pealtvaatajate rahakotte puistama – mhmm kaval 
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
.
Peale laulu-tantsu-trummi gruppi lükati täie võimsuse peale kohalik popp musa. Ja wow – selle saatel tulid keha väänama ja trikke tegema kaks lahedat kutti. Kahju, et siis pimedaks hakkas minema ja minu amatöör kaamera neid pilte kätte ei saanud. Aga pmst väänati keha, zhongleeriti veinipudelitega, yks tyyp pani pulga suhu ja pulga peale seisma laua ja tantsis nii???? eeeeh?? Lavale hiilis ka jalutu tantsija. Jalutu jah. Tantsis käteja keha abil. Neid jalutuid olen ma harjunud tavaliselt nägema liikluses autode vahel rulatamas ja kerjamas. Aga tema tuli ja tantsis. Wow! Selle grupi etteaste lõpus ka liikus ringi korv annetuste jaoks. Ei olnud kade.
Ghana moedisaineri looming
Yleile ma teile kirjutasin OK stuudio avamisest Accras. Ja siis selle jutu juures kasutasin fotot kohaliku moedisaineri tarbeks valminud fotoseeriast ajal, mil OK Accra vaid ideekujul eksisteeris.
Mhmm aga miks mitte näidata teile kogu kollektsiooni
Minu palgavestluse tagajärg pildis
Siis kui ma palgalisa saamise asemel Takoradisse komandeeringusse sattusin.
Mulle tegelt see Takoradi trip väga meeldis. Takoradi on vinge – see on selle regiooni pealinn kus naftat leiti ja sinna neid naftaga seotud ettevõtteid kerkib praegu nagu seeni peale vihma. Seega Takoradis majad näevad välja nagu majad. Ja sõiduteede ääres on laiad kõnniteed (ei mingit rentsli serval kakerdamist), ja jalgratta teed ja tänava valgustus… ahhhhhhhhhhhhhhh!!!!
Siseinfot veel nii palju, et hoolimata sellest kuidas vana aasta lõpus lehed kõik pasundasid, et Ghanas alustati nafta puurimist ja esimene nafta Ghanas ja shalalalalalalalaaa siis tegelt esimene törts musta kulda tuli maast/merest välja mitte varem ega hiljem kui eelmine reede. Nii avaldasid saladuse kangema kraami abil jutukaks muutunud naftapuurijad ise.
Lets plant more trees than billboards!
Mäletate ma mõni aeg tagasi käisin üliägedal kontserdil? Anyway, sealt üles korjatud kontakt lauljanna Bibie Brew korraldas oma kodus väga armsa ürituse Earth Words. Programmi ideeks oli panna inimesi läbi muusika, tantsu ja teatri mõtlema keskkonna säästmisele. Teravalt kerkis üles Ghanas nii aktuaalne prügi ja ümbertöötlemise probleem. Väga huvitav oli arutelu keskonnasäästliku energia kasutamise teemal. Näiteks on Ghanas küla, mis kasutab ainult solar-enerigat. Aga ainult üks küla?!? Aga kui palju on siin päikest??? Arvutasime ka üks konkreetne ilma elektrita tegustev haigla saaks soodsamalt endale elektri ECG (Electric Companny of Ghana) kaudu voi tuleks odavam solaarenergia?
Just selle arutelu ajal juhtus Ghanas väga tavaline voolutkatkestus. Kui teemakohane!!! Bibie kiirustas generaatorit käivitama – peatasime ta: “C’mon we can finish this without energy….” Ja nii oligi. Arutelu lõpetasime õhtupimedas kyynalde ja hõõguvate moskiitorõngaste valguses. Siseruumides toimuva afterparty tarbeks lykati generaator ikkagi tööle.
Ega ma Eestis elades ei saanud ise ka väga hästi aru kuidas siis oleks kui voolu lihtsalt ei jätku. Või kuidas saab elektrit mitte jätkuda, ok arvete maksmine on üks asi aga kui ei ole saada, on ikka miskit muud. Siin kõigile ei jätku ja tehakse seetõttu nn “power shareing-ut”. Seega on meil Achimotas iga õhtu tunni ajane voolukatkestus. Või teinekord on nii, et 3 päeva ei ole ühes linnajaos elektrit siis tuleb sinna tagasi ja järgnevad kolm päeva ei ole mõnes teises linnajaos elektrit. Kui selline periood algab siis tavaliselt teatatakse sellest ajalehe vahendusel natukene ette ka, ja veega niisamuti.
Pealkirjaks oleva tsitaadi autor
Pantomiim teemal…… “Kuumad kehad”? Ei mitte….. kamoon ärge distractige inimesi sedasi….
HR-manager (khm-khm) ja Lillelaps
Nii, mõnusalt jahe vihmaperiood on läbi ja kisub kuumaks, seega siseruumidesse jõudes tabas meid esimese hooga puhuri-vaimustus.
Jessas kui hubane pleiss. Peeglist paistab Aqua.
Damn, me oleme ilusad
Ja siis kui me musikaalseteks olime muutund liitusime me reggae bandiga. Mina rokin täiega, Aqua on ilus ja Lucia teeb pilti.
Aga tegalt andis see üritus häid kontakte ja uusi teemaarendusi keskkonna teemalise dokumentaali tarbeks, mida Martiniga oli/on plaan Aafrikas shootida.
Kas sa kavatsed igavesti vallaliseks jääda?
Ahhaa, tuli ära see iga kus lähisugulased küsima hakkavad ! 27 kukkus ühesõnaga!
Tähistasime Venuses vesipiibu ja õhtusöögi ümber – tore oli.
Sõbrantsid tegid korjanduse ja kinkisid mulle kamba peale kaasas kantava modemi. Selle pisikese pulga abil saan ma läppariga netti iga kell – kasvõi dzunglis palmi all istudes, kui sinna moblavõrk vähegi levib. Kodus levib 3G võrk – Nice! Niiet Eesti kamp – ma olen nüüd online niiet vähe ei ole
Küünlaga kaunistatud sünnipäevatort laekus “Happy Birthday” saatel kolm korda – nii sain ma kolm sünnipäeva soovi! Vinge!
Kohalik ja vähem kohalik nädalavahetus!
Kaks nädalat tagasi laekus värske intern Dubaist kes kohe meie sõprusgruppi sobitus. Hoolimata oma esialgsest kodutu staatusest vaimustus ta Ghanast täiega: “Milline loodus, millised inimesed, millised naised, milline kultuur, milline ööelu – wow! Aafrika!” Ja loomulikult tahtis ta, et me talle kohe kõiki ajaveetmise võimalusi tutvustaks. Mõtlesime ta siis nädalavahetusel Champsi kutsuda. “But smth local, please – I love local people, I want to something very local! I want to feel that local touch!” Esitati tingimus. Ok, Champsi järelikult ei lähe. Hästi oli, et kõnealusel nädalavahetusel toimus Cape Coasti festival, mis tähendas seda, et linn oli yks suur pidu – päeval tänati kõiki jumalaid, kaasaarvatud The God ja öösel on pidu tänavatel – mis saaks olla veel parem kohalik kultuuriüritus?
Cape Coasti sõitsime Tro-Troga, väljumispunktiga Kaneshie. Ei mitte selle moodsa konditsioneriud Tro-Troga. Bussi otsides, esitati mulle hirmunud küsimus: “Are you sure about this?” Ma saan aru, et see prügine ja lagane segadus väga bussijaama ei meenutanud aga noh kohalik “touch-I” pidi sealt kyll kätte saama.
Hotelli me nii hilja Cape-I jõudes ei saanud aga leidsime tasuta ulualuse Cape Coasti ülikooli tudengimajast. Esimesel õhtul oli isegi voolav vesi olemas, järgmine päev tuli leppida ämbri-dushiga. Jagatud wc ja pesemisvõimalus, tuld sees ei olnud aga ukse sai ju alati lahti jätta – ühesõnaga selline kohalik värk. Oösel pidutsesime kohalikega tänavatel – st rüselesime hip-hopi saatel rahvamassis ja katsusime Ghanalaste armastatud paaritustantsust võimalikult väheste vigastustega välja tulla.
Pühapäeva hommikul küsisin muljeid.
“It was way too local, can we do something for forigners only now?”
Kylastaja One Stone'is
Mulle sobis.
Hommiksöök Oasies (Korralik rannaresort) ja jalutuskäik mere ääres.
Enne bussile minekut hüppasime läbi ka One Stone’ist, ning sealsed rastad suutsid Ali uuesti naerma panna ja taastada usu kohalike “cool” olemisse.
Järgmise nädalavahetuse veetsime juba suurema seltskonnaga Kokrobitel.
Nimelt oli programmis Leedulannast rastatsiki sünna!
Pisut parem eelarve, pisut parem majutus ja pisut vingem seltskond: välismaalased ja kohalikud rastad. Nii on parem
seal me peatusime
Ghanas on hotellipidajate hulgas üpris popp ehitada mitte maja paljude tubadega vaid hoovi peale palju majakesi. selles majakeses peatus meie kamp.
nummmikas!
njaa ja “tubade” vahel jooksid ringi ahvid ja pärast me leidsime maja tagant nende puu ka üles.
ahvipuu
rannajalka
jalka
Seekord ma võtsin jalkamängust osa pealtvaatajana!
Ali ja Leedulanna Aqua jälle kohalikega sotsialiseerumas
Hehhe, alati säravad Kreeklased +1 fänn.
Mulle tegelt soovitati mitte nii palju pidu-pidu postitusi avaldada. Et halb marketing kui tahan, et välismin mul Eestisse pöörduda aitaks. Aga no kamoon! Kuidas ma seda kõike teiega ei jaga? Ja lugesin kokku – no ei ole, et ainult pidudest kirjutan!
