Jumalast ning Ekke Lainsalust
Need, kes minu blogi jalgivad, koik juba teavad, et mina viibin hoopis Lääne-Aafrikas, seega on k6ik Ekke koolitusele kutsed mind viimasel ajal suht kylmaks jatnud. V6iks öelda, et p6genesin siia, kui Eestis jalgealune tuliseks läks. 28.02 pakkisime oma maise vara autosse ja asusime teele. Alates 20.03, mil yletasime Burkina-Faso/Ghana piiri, on kirjatykid, mis subjektireal sisaldavad s6na MASU, mulle muige suunurka toonud. Mis MASU, kui meil on siin hoopis MAKA (majanduskasv)?
Aga no olgem ausad, kui tuled Ghanas eurooplasena kohalikele Euoroopa hindadega midagi myyma (ja turismireisil me siin ei ole), siis igip6line vastuväide: “Meil ei ole eelarves (niiiiiiiii palju) vabu vahendeid” on endiselt populaarne. Yllatavalt lihtne on siin k6ike religioonile taandada. Sellele vastuväitele ei ole ju tegelikult mitte kunagi yhest pareeringut! Näiteks siin Ghanas töötab hästi, kui mokaotsast poetada, et jumal on meid juba kord kokku viinud…
Selle idee sain Ghanas tegelikult hiljuti yhelt kohalikult, kes ammu juba liiklussaadet proovis teha, aga ilma suurema eduta. Saate idee oli hea ning hakkasime tyypi n6u ja j6uga aitama. Yhel hetkel tuli jutuks, et kui temal liiklussaatega k6ik juba täiesti ummikus oli, siis ta palvetas, et jumal aitaks, ja jumal saatis talle minu ja Martini. Mille peale Martin kuivalt nentis, et jumal pidi siis kyll päris meeleheitel olema, kui otsustas kaks ateisti appi kutsuda. Nalja jätkus pikemaks, aga saate pilootosa on valmis ja tirazheerimine käimas.
Kutse Ekke uuele e-koolitusele “Murra myygimasu” pani mind eelkäsitletud vastuväitele m6tlema. Postituses välja pakutud idee vastulause t6rjumiseks töötab hästi Ghanas, kus usk tähtsal kohal on, kuid teema on liialt lai, et siin yhest lahendust välja tuua. Iga situatsiooni ja iga kliendi jaoks töötab erinev vastuvaide.
Esimene Ghana-pääsuke
Siin ta on: Zaini promo!
Mina tegevprodutseerisin ja Martin pullis fookust.
Tulekul ka produktsiooni fotogalerii!
BBC – peske oma autosid, no tõesti!
Viimastel päevadel oleme materjali kogunud yhe freelance baasil tegutseva briti ajakirjanikuga, kes BBC-le lugu teeb. Teemad on enamasti keerelnud ymber jalgpalli ning syndmuste krooniks oli Pyhapäeval toimunud jalgpallilahing Ghana vs Sudaan.
Minu jaoks pisut ebatavaline oli, et kohalik telekanal oli ostnud k6ik õigused mängu kajastada ja konkureerivate pressiesindajate suhtes olid staadioni turvatöötajad väga tõrjuvad. Meie õnneks oli Martin paar kuud varem sama kohaliku kanali jaoks mänge salvestanud ning staadioni peavärava turvajad teadsid meid nägupidi. Seda segadust ärakasutades saime suursyndmuse eelõhtul platsile meeskondade treeninguid kinoma. Kui kord juba sees ei olnud keeruline nahavärvi ning väljakasvand aga siiski blondi juuksetukka appi võttes järgmiseks päevaks akrediteeringud sebida.
Pyhapäeval, mõned tunnid ennem mängu selgus, et akrediteeringud on meil kui isikutel aga autoluba ei ole ja see tuleb värava taha parkida. Mhmm… ilma klaasita auto parkimine rahvarohkes kohas; kaamera, statiivi, kaasaostetud söögi-, joogipoolise väljakule tassimine – tänan, ei. Niisiis ummisjalu staadionile autoluba sebima. Selgus, et liiga hilja – kelleiganes boss ei olnud tööl ja sada muud probleemi. Ainus soovitus, mis osati anda oli, et sõitke teise värava juurde. Seal sama jama – autot sisse ei lasta. Juba 100m enne väravat ennast oli politseibarjäär, kes ilma kollase kaardita läbisõitu ei aksepterind.
Kuidagi õnnestus mul kurjadele turvatöötajatele värava juures selgeks teha, et BBC-st ja satelliidid autos ja ei saa pilti võtta kui auto nii kaugel. Leviprobleemid ja mis kõik veel. Läbi läks – otsustati, et kui nii tähtis auto siis ikka lubavad sisse. Piiripunkti anti mulle väravast kaasa relvastatud mundrimees, kes sealsetele kolleegidele olukorra ära seletas ja läbisõidu tagas. Mina silkasin auto ees, et värava juures sobival hetkel “this car” röögatada. Autoga õnnelikult läbi väravate kuulen vaimustunud turvatöötaja kommentaari meie numbrimärgile (BBG 906): “wooow, see it really is Bii-Bii-Dzhii, but this car is soooooooooo dirty!”
Heh tõsi ta on, et pesulas pole meie subaru juba yle kuu aja käinud ja punane aafrika tolm autokere peeagu yhtlaselt enda alla matnud.
Siis kui Eesti saatkonda läheduses ei ole.
Kaotasin Lääne-Aafrikas oma passi. Ghanas Eesti saatkonda ei ole ja passi asju saab ajada suvalises Euroopa Liidu saatkonnas. Päris passi neis saada ei ole kahjuks voimalik aga Saksa saatkond väljastas mulle sellise toreda asendusdokumendi 
Emergency Travel Dokument
ja teiselt poolt
To-do list tripiks Accra-Tanger.
* Tagasipöördumistunnistus Saksa saatkonnast.
* Elevaniluuranniku saatkonnast tingimused riigi läbimiseks.
* Viisad!
* Kindlustused saatkondadest.
* Telgikott lappida.
* Koopiad korteri v6tmetest. Yks paar v6tmeid Aquale CouchSurfarite majutamiseks.
* Dokumendid auto ekspordiks.
* Gaas kokkamiseks.
* “Kingitused” sebida.
* Fotoka mälukaardilt pildi back-up’ida ja uutele ruumi teha.
* Inverter ja linguafon kaasa v6tta.
* Fiche – ca 60 koopiat exceli tabelist “kes kuhu s6idab” politseikontrollpunktide tarvis.
* Auto diagnostika.
* Arvutid ja muu tehnika majutada konditsioneeritud ruumides.
* 6hkmadratsid paigata.
Ettevalmistused Euroopa tripiks
Kuna jäin Ghanas oma passist ilma s6idame varsti Hispaaniasse ja Portugali 5 nädalasele sundpuhkusele. Täna k6hutasin kaardi najal ja l6in numbreid kokku – tulemuseks sain, et kui me yhtegi vale pööret ei tee siis Accra-Tanger distantsil kulutame pisut alla 6000 kilomeetri.
Seekord me läbi Burkina-Faso ei s6ida vaid loodame Elevandiluuranniku kaudu minnes leida pisut paremad teeolud ning 200 km kokku hoida. Huvitav miks me sealtkaudu ei tulnud? Vahest seet6ttu, et tulles meil ei olnud sellist suurepärast teekaaslast nagu P6hja-Aafrika kaart? Tänud Maali ja Jane!!!!
Käsi GPS-i asendab nyyd aga kompass. Politsei kontrollpunkte proovime seekord yllatada pastakate, autoajakirjade ning odavate shokolaadidega. Kogemata ostetud joogik6lbmatu alkoholi jagame 2-3 pudeli vahel, et neid nn joogip6hju vajadusel “raske sydamega” piirivalvuritele kinkida.
Selle kogemuse v6rra oleme nyyd rikkamad, et täis bensiinikanistritega piiripunkti ei roni. M6ne linna ikka piirialast leiab kus kanister uuesti täis lasta. Nimelt tulles olid meiega kolonnis s6itnud hispaanlased sunnitud yhe kankutäie bensiini Lääne-Sahaara/Mauritaania piiril “ära kinkima”. Vett ka enam kymnete liitrite kaupa kaasa ei tiri. 3-5 liitrit korraga jätkub. Asustus on piisavalt tihe, et varusid täiendada.
Kui tulles tegime viisad jooksvalt siis nyyd katsume aja ja närvide kokkuhoiu m6ttes k6ik dokumendid eelnevalt saatkondades korda ajada.
Bensiinikriis…?
Paar kuud tagasi sai jaamades otsa kõrgema oktaaniarvuga (95) bensiin. Siis hakkasime ringi täristama 92se bensiiniga. Meil tugev auto ja mingeid probleeme pole bensiinikvaliteedist johtuvalt ette tulnud. Eile kui vaakumis paagiga tanklasse kruiisisme joosti meile käte ja jalgadega vehkides vastu ning röögiti “No petrol!” Igaksjuhuks täpsustasime et ega me Efimaxi (oktaan 95) järele ei tulnud, Super (92) sobib hästi. Saime teada, et ainult diislit on pakkuda. Egas midagi, järgmine jaam 200m kaugusel – veeresime sinna. Kordus sama nali. Millal bensiin tuleb keegi loomulikult ei tea.
Koduteele jäi veel kaks jaama, kes ainult diiselkütust olid valmis müüma. Viimasest taipasime korjata kontaktid, et hommikul enne väljasõitu uurida kas kuskilt bensiini saab. Kui hommikused telefonikõned andsid lootust, et kohe-kohe tuleb siis praeguseks (kell on 14.52) on selge, et täna pole lootust ja homme on ka kahtlane. Pikemad ajaorjentiirid käivad kohalikele juba üle mõistuse.
Reedeks on Obamat Accrasse oodata, korra käis peast läbi skisofreeniline mõte, et sel viisil püütakse liikluskaost vähendada. Sest kui paaripäevased vee- ja elektrikatkestused on Ghanas tavaline nähtus, siis bensiinipuudust keegi ei mäleta. Kohalikud kipuvad samuti kahtlustama, et põhjus poliitiline. Ise selles osas pikemalt kaasa spekuleerida ei oska – pole minu valdkond. Peaasi, et rahutuks ei lähe – natukene naftat kokku hoida tuleb ju ainult kasuks
Ghana on tibatillukene
Baaribisnes Ghana moodi
Verivärske pubikogemus:
Sam: ” Give me one glas of whisky”
Kelner: “No. We dont have it”
Sam: “But I see the bottle over there..”
Kelner: “But the Lady does not want to sell it.”
Sam: ” Wich Lady? Why does she not want to sell it?”
Kelner: “The owner, she wants me to sell me the big bottle but no one buys it, so it has been standing there for ages.”
Sam: “Do you have vodka then?”
Kelner: ” No we dont have vodka.”
Sam: “OK, How much is the big bottle?”
Kelner: ” Mmmm ooh I have to ask her. She is not here…”
Toimetamised Ghanas
Praeguseks oleme oma Eesti numbrimärke kandva subaruga Ghanas ringi vuranud ligi 3 kuud ning käesoleva nädala lõpuks tuleb midagi ära otsustada. Nimelt aeguvad siis nii meie viisad kui luba EU numbrimärke kandva autoga siin ringi sõita. Auto ümberregistreerimine isegi läbi tutvuste läheks maksma 1000 dollarit, mis on ilmselgelt liiga palju.
Teel Ghanasse
Võimalik oleks ka masinaga justkui uuesti kolmeks kuuks riiki siseneda ja maksta selle eest ca 800 krooni.
Praeguseks ka enamus Accra patrullivaid politseinike teab meid kui ülbeid valgeid ihnureid, kellelt midagi saada ei ole ning valmistavad seega ka vähem peavalu.
Varem peatati meid politseipatrulli poolt kinni keskmiselt kaks korda päevas ja üritati selgeks teha, et me ei tohi selle autoga ringi sõita, peame vahetama numbrimärgid järgmisel paeval peale riiki sisenemist, et Ghanas ei ole lubatud Subarus viibida rohkem kui kahel sõitjal jne. Aga peale banaanilaastude mingit muud altkäemaksu ei ole neil valja pressida õnnestunud.
Esimesed kolm kuud ei hakanud Ghanas kuidagi vedama. Pangad ei kiirustanudki mulle üksteise võidu tööpakkumisi tegema ja kohalikud telekanalid ei saanud kohe aru, miks oleks vaja kvaliteeti tõsta.
Reklaamivõttel line-producerina
Nüüd on aga omajagu kontakte sõlmitud ja vaikselt projekte hakanud sisse tiksuma. Martin sai esimesena käe valgeks ning tegi aprillis oma esimese siinse reklaamisalvestuse. Viimase kuu jooksul on ta hõivatud olnud ka jalgpalli otseülekannetega.
Minul aga õnnestus viimase nädala jooksul kasulik olla TV-kanalile toodetava reklaami produktsiooni juures. Esimestest edumärkidest hoolimata mõlgutame motteid edasi/tagasi naiteks Liibüasse, Kamerooni või LAV-i sõita. Variant on ka auto siin maha müüa ja Ladina-Ameerikas õnne proovida.
Auto müümine ilmselt kasumiprojekt ei oleks, aga paistab, et kohutavalt raskeks see ka ei osutuks. Jaapani autod kohalikele meeldivad ja teinekord tuleb ikka ette, kui meid liikluses kinni peetakse ja autot müüma keelitatakse.
Võte ananassifarmis
Salvestus Abury`s (Ghana)
