Kiireks kisub…
Suure tüki minu pikast nädalavahetusest haaras Ety Agentuur OÜ majandusaasta aruande kribamine. Kui jaanuaris sai rõõmustatud, et oh sellega on ju pooooooool aastat aega – jõuab vabalt, siis praegu kisub juba pingeliseks! No vähemalt ei pea ma 30. juunit töölt vabaks võtma ja äriregistri järjekorras veetma, vaid saan mugavalt kirjatöö üles laadida ettevõtjaportaalis. Väga armsa demo aruande elektroonilise esitamise kohta leiab siit.
Geneerilise Farmaatsia Fond
Suur rõõm on näha huvi kasvu selle haru vast aga patt oleks siinkohal mainimata jätta, et koopiaravimite tootmisse on võimalik paigutada ka läbi investeerimisfondi. Nimelt on SEB fondivalikus juba paar aastat pakkumises Geneerilise Farmaatsia Fond, mis investeeribki koopiaravimeid tootvatesse ja vahendavatesse ettevõtetesse.
Hansa vs SEB – 3:2
A.Le Coq Arenal peeti Eesti krooni sünnipäeva nagu ikka: tordi asemel jagati jalgpalli kahe nüüdseks siis ka Eestis tegutseva Rootsi panga vahel: Hansa versus SEB! Eriline jalka-fänn ma pole, aga see neljapäeva õhtu oli mul juba varakult lukus: peale tööpäeva lõppu omadele kaasa elama!
Viimane töönädal SEB-s aga võttis ebatavalisi pöördeid ning tõstatas mõnevõrra küsimusi terve organisatsiooni, juhtkonna ning universumi kohta. Ja nõnda ta siis läkski, et lahingut vaatama ilmusin Hansa fännisärgis!
Meil läks päris hästi! Või teisisõnu: 3:2 Hansa kasuks!!! 
Esimene poolaeg kulges suhteliselt igavalt – Hansa lõi rutiinselt oma kolm väravat ära ja SEB skoor püsis nullis! Teiseks poolajaks aga sinised hansakad väsisid, rohelised essebeekad seevastu hakkasid pallile pihta saama ja suurem osa mängust peetigi Hansapanga värava aluse sebimise, möödalöökide, jalakrampide ja “katsu pallile pihta saada” karjete tähe all.
Nii et lõpp hea – lõpphea! Ja et aastas korra peetava pankurite vuti skoor viimase 11 aasta lõikes on tänaseks 6:5 SEB kasuks, siis veel häpimat endi võib pakkuda juba järgmine aasta, kui Hansa-SEB sari näiteks viigiseisu jõuab.
Petuskeem: osta Freelander ära!
Land Roverit olete kunagi proovinud osta? Okei. See on ka vanast peast kallis auto, eksole. Ja kui siis kusagil Saksamaal keegi seda ühtäkki €2590.- eest müüb, tundub niisuguse võimaluse käestlaskmine täiesti idiootlik. Loogiline jätk asjale on, et te kirjutate müüjale saksakeelse meili ja küsite ühtlasi tagasihoidliku küsimuse teemal “kas see auto mul ikka Eestisse välja sõidab?”. Vaikus.
Pärast pausi tuleb vastus. Hoopis inglisekeelne ja umbes sellise sisuga, et “Tere, vabandan viivituse pärast, aga läks niimoodi, et kolisin Brightonisse ja auto on nüüd Londonis. Andke aga teada, kui veel huvi on”. Aga huvi ju on ikka, sest auto on odav. Päev hiljem, jälle mingil müstiliselt varasel ajal, saabub müüjalt vastus, et ta shipiks hea meelega auto Eestisse küll, aga enne tuleb teha nii-ja-naasugune leping ja andke aga enda andmed, siis ta saab lepingu ette valmistada. Auto seisvat kusagil Galceava Courieris ja ootavat lihtsalt ärasaatmist.
Aga “Galceava” on ju puhas tšehhi keel… ja võimalus, et selline asi Lõuna-Inglismaal asub, näib kaduvväike. Veel enam; kui googeldada “Efix Auto Transporti”, mis ostjaga lepingut tahtvat sõlmida, avaneb ka viide foorumile, kus – ennäe imet – on täpselt samasugune mail, nagu mu elukaaslase Martin Gorrise postkastis. Ainult müüja ei ole mitte Ilse Borner, vaid Christine Kierdorf. Aga mis seal ikka, saatused korduvad, nii et ka Christine on pidanud kolima just Saksamaalt Brightonisse ja müüb enda valepoolse rooliga autot hirmodavalt… Et siis raha välja võtta, pilet osta ning lennata Kariibidele, Tokyosse, Tenerifele või kes teab kuhu, kus kasvavad palmid ja müüakse odavat õlut.
Nii et kui te ei taha kellegi lennupileteid ja hotelle sponsoreerida, siis säilitage autot ostes kaine mõtlemine. Meie Martiniga jälle kirjutame maile – Ikka Ilse Bornerile, et saada täielik ülevaade ta fantaasiast ja siis siin blogis sellest kõigest ülevaadet anda.
Turvalist liiklemist reaalselt eksisteerivate autodega!
