Firmade e-asutamisest
Telefonihelin…
- “Hansapanga Viru kontor Ethel kuuleb, tere!!!”![]()
- “Tere, ma helistan klienditoest, äkki sa tead või oled kokku puutund, täna äriklienditugi ei tööta, aga mul siin teisel telefonil on üks klient, kes asutas fima ja maksis osakapitali kontole, aga seda ei ole seal.”
- “Mis mõttes ei ole?”
- “No mina ei näe kontol mingit raha, oota, ma annan sulle andmed, vaata kas sa näed midagi.”
Klahviklõbin…
- ” Veider, seal ei ole jah mingeid liikumisi. Kuidas nii saab? Kindel, et pani kontole? Oooot aga ega ta seda firmat netis asutanud?”
- “Jaa, oli küll mingi selline jutt!”
Et siis jah, firmade e-asutamise puhul on süsteem järgmine:
1. Tuleb logida äriregistri ettevõtja portaali kasutades autoriseerimiseks ID-kaarti
2. Menüüvalik “esmaknde avaldused” ja edasi valida ettevõtte tüüp ja täita kõik järgnevad vormid, mis keskkond ette söödab.
3. Osakapitali sissemakse teostamine. Sissemakse tegemiseks ei pea ettevõttel olema stardikontot, sissemakse kantakse pangalingi vahendusel registri deposiitkontole.
4. Kinnitus, et avaldus vaadatakse läbi ühe tööpäeva jooksul.
5. Teie poolt sidevahendite lehel sisestatud mailiaadressile tuleb kinnitus kande teostamise või
mitteteostamise kohta
6. Arvelduskonto avamine pangas.
7. Äriregistri ettevõtjaportaalis taotluse esitamine osakapitali kandmiseks ettevõtte arvelduskontole.
8. Sissemakse kantakse 5 tööpäeva jooksul pärast taotluse esitamist taotluses näidatud pangakontole.

Kuni 2. maini saab Hansapangast tasuta ID-kaardi koode
Et siis kui ID-kaart olemas, aga koodiümbrik parematele jahimaadele liikunud on, tasuks lähiajal mõnest Hansapanga kontorist läbi hüpata ja endale uus küsida, sest praegu selle liigutuse eest pappi välja käima ei pea
Uute ID-kaardi koodide tavahind Hansapangas on 30 EEK. KMA büroodest saab neid tasuta ka peale mai algust. Kordan siinkohal veel ka üle, et alates 2.05.2008 alandvad Eestis tegutsevad pangad paroolikaardi abil tehtavate ülekannete päevalimiidid 5000 kroonile senise 10 000 asemel.
Mobiil-ID
Alates 2007. aasta aprillist on EMT klientidel olnud võimalus kasutada panka logimisel enese identifitseerimiseks ka mobiiltelefoni SIM-kaarti mis toimib ID-kaardina.
2008. aasta jooksul on oodata sarnase teenuse avanemist ka Elisa ja Tele2 klientidele. Mobiil-ID kasutamiseks ei vaja klient kaardilugejat ega täiendavat tarkvara. Mobiil-IDga saab teha samu toiminguid, mida ID-kaardiga – enda isikut tuvastada ning anda digiallkirja.
Mobiil-ID on teenus, mis võimaldab füüsilisel isikul end internetikeskkonnas mobiiltelefoni kaudu autentida.
Mobiil-ID kasutamiseks tuleb sõlmida mobiil-ID kasutamise leping. Lepinguid saavad EMT ja Elioni esindustes sõlmida EMT lepingulised kliendid. Lepingu sõlmimisel väljastatakse kliendile spetsiaalne mobiil-ID funktsiooniga SIM-kaart. Mobiil-ID SIM-kaart võimaldab lisaks tavapärastele operatsioonidele ka isiku digitaalset tuvastamist ja digitaalset allkirjastamist. Isiku autentimiseks ja allkirjastamiseks vajalikud sertifikaadid asuvad mobiiltelefoni SIM-kaardil.
Mobiil-ID SIM-kaardiga seotud sertifikaadid tuleb aktiveerida ID-kaardiga. Kui sertifikaadid on aktiveerimata, klient mobiil-IDd autentimiseks/allkirjastamiseks kasutada ei saa.
Mobiil-ID kasutamiseks ei ole vaja installeerida arvutisse lisatarkavara ega soetada kaardilugejat. Mobiil-ID sertifikaadid kehtivad 5 aastat. Peale seda tuleb SIM-kaart vahetada.
Isiku tuvastamine ning digitaalallkirja andmine on kaitstud kõrge turvatehnoloogia ja vastavate PIN koodidega, kuid eeliseks võib pidada seda, et arvutile pole vaja paigaldada eraldi kaardilugejat – internetipanka saab siseneda kõigist arvutitest. Mobiiltelefon täidab ühel ajal nii kaardi kui ka kaardilugeja funktsiooni.
Paroolikaardi limiidid alanevad
Eile potsatas minu töisesse postkasti vot selline kiri:
“Turvalise internetikasutuse eesmärgil alandavad alates 2. maist Hansapank, SEB Eesti Ühispank, Sampo Pank, Krediidipank, Parex banka Eesti filiaal ja Tallinna Äripank paroolikaardiga tehtavate maksete limiidid 5000 kroonini päevas. Tegemist on jätkuga eelmisel aastal toimunud samasugusele limiitide alandamise aktsioonile.”
Niiet alates maist saavad suuremaid ülekandeid teha vaid Pin-kalkulaatori, Mobiil-ID või ID-kaardi abil netipanka logijad.
Paroolikaartide aeg on ümber saamas!
Paroolikaardil olevad korduvkasutusega paroolid on kogu maailmas kuulutatud oma aja ära elanud autentimisviisiks, teenusepakkujatel soovitatakse üle minna muude identifitseerimisviiside peale. Turvalise internetikasutuse eesmärgil alandasid pangad alates 2007. a. maist paroolikaardiga tehtavate maksete limiidid 10 000 kroonini päevas. Käesoleval aastal on pankadel plaanis alandada paroolikaardi limiite veelgi. Jutuks on olnud paroolikaardi kasutajale 3000-kroonine päevalimiit
Selge see, et 3000-kroonisest päevalimiidist jääb väheks. Suuremaid limiite saab kasutada logides internetipanka ID-kaardi, PIN-kalkulaartori või Mobiil-ID abil.
Minu valik langes ID-kaardi kasuks, no ei tahnud maksta 190 krooni PIN-kalkulaatori eest ega soovind ka vahetada välja oma telefoni SIM-kaarti. ID-kaardi lugeja sain pangast 90 krooniga, kaart ise oli olemas. ID-kaardi koode saab pangakontoritsest 30 krooni eest ning KMA büroodest tasuta! Mugav on ka see, et tegelikult ID-kaardi varianti kasutades jääb paroolikaart kehtima. Et kontoinfot vaadata ja arveid maksta saan ka suvalises arvutis kui koodikaart kaasas juhtub olema. Kusjuures ID-kaardi abil saan logida erinevatesse internetipankadesse. Ebamugav oleks kaasas vedada ühte PIN-kalkulaatorit hanza.neti jaoks ja teist u-netti logimiseks, liiatigi kui need rahakoti vahele ei mahu.
Mäletan klientide pahameelt kevadel, kui alanesid paroolikaardi limiidid. Arvata on, et ka järgmist muudatust ei võeta väga hästi vastu.Kuid tegelikult on see limiitide alandamine ju päris mõistlik, et kui juhtun kaotama enda paroolikaardi – olles eelnevalt välja lobisenud ka püsiparooli – või kui mõni pahalane läbi minu arvuti internetipanka poeb, siis halvimal juhul on tulevikus kadu 3000 krooni. Alles see oli ju, kui tänu uut tüüpi arvutiviirustele pääsesid pahalased läbi internetipanga võõrastele kontodele ligi.
Head uudised: SEPA on kohal :)
Alates 28.01.2008 kehtib ühtne euromaksete piirkond – SEPA (Single Euro Payments Area). Sisuliselt on tegemist Euroopa Liidu makseteenuste turuga, kus kõiki euroalal eurodes tehtavaid makseid käsitletakse riigisiseste maksetena ning riigisiseseid ja välismakseid enam ei eristata. SEPA eesmärk on pangatoimingud kliendi jaoks lihtsamaks teha.
SEPA piirkonda kuuluvad kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning Norra, Island, Liechtenstein ja Šveits.
JUBA KEHTIB:
Aeg, mille jooksul makse liigub maksjalt saajale, on muutunud konkreetsemaks. Kui varem ei saanud pangateller kliendile täpselt öelda, millal raha saaja kontole laekub, siis SEPA tingimustele vastav ülekanne peab saaja kätte jõudma alati hiljemalt kolmanda pangapäeva lõpuks.
TULEVIK TOOB:
Euroala riikides tähistab 28. jaanuar 2008 kodu- ja välismaiste maksete teenustasude ühtlustumise algust. Neil, kes sagedasti teevad ülekandeid Euroopa riikidesse, on põhjust oodata aega, mil meie käibevaluutaks saab euro. Sest siis võime meie jätta hüvasti rõlgete lteenustasudega välismaksete puhul. Võrdse hinnastamise printsiip hakkab sellest hetkest kehtima ka laekumiste kohta.
LISAKS:
*Euroala otsekorraldused: turul hiljemalt 1. novembriks 2009.
*Ühtse maksekaartide skeemi rakendamine 2010. aasta lõpuks.
