Ma mõtlesin, et ma tulin panka omast arust
Dialoog pangakontoris:
“Soovin raha arvele panna.”
“Meil on sularahata kontor, raha saab arvele panna ainult läbi automaadi.”
“OK. A ma vahetan siis siin ennem peenemaks.”
“Seda ka ei saa meil teha, meil ei ole kassat, me ei tee ÜLDSE sularahaga tehinguid”
“Mhmmmm…. ma mõtlesin, et ma tulin panka omast arust!”
Tõsi ta on, praegu istume siin mugavalt sularahata kontoris ja saame meeldivalt lobisemise eest palka, nagu kommenteeris ennist dialoogi naaberteller. Aga ei jätku meilegi seda lõbu kauaks: Hansapank on võtnud eesmärgiks kõik kontorid ehitada täisfunktsionaalseteks – see tähendab praegused 7 päeva nädalas ja hilisõhtuni lahti olevad MÕTTETUD kaubanduskeskuste kontorid saavad ka endale kassad – või kui ruumipuuduse tõttu kassat kontorisse ehitada ei saa, siis kolivad. Tondiraba kontoris tehti see trikk juba ära – neil on nüüd sularaha sees. Järgmine õnnelik on Rocca-al-Mare pangakontor. Meil siin Viru keskuses, endises Silk-House´i teenindusboksis käisid pikka aega remonditööd, kardinate vahelt nägime piiluda, et tagumine sein värvitakse siniseks. Hirm puges naha vahele küll – Hansapanga värvid ju sinine ja oranž. Nüüdseks on seal aga õnnelikult avatud juveelipood, nii et Viru keskuse kontorist läks seekord sularaha oht mööda. Huuuuuh….! 
Miks ei tasu teha emotsionaalseid investeerimisotsuseid
Sama loomulikud kui on aktsia- ja fondihindade tõusud, on tegelikkuses ka nende langused. Müüa sellepärast, et fond langes, on küll inimlik, aga üldsegi mitte ratsionaalne, sest siis on müük nagunii juba hiljaks jäänud.
Tallinna Börsil juhtus täna selline asi, et pärast üldist langusperioodi, mis investoreid mõnevõrra paanikasse ajas, hakkasid nii Baltika kui ka Tallinna Kaubamaja aktsia kergelt tõusma. See võib küll olla väga tore. Aga see võib ka olla surnud kassi põrge – dead cat bounce: aktsiahindade trendianaloogia juhtumiga, kus surnud kass kukkus aknast välja, põrkas korraks üles, aga jooksma ei hakanud. Elame-näeme, põhiline on säilitada külm närv. Kel hirm nahavahel võiks eelkõige endale meelde tuletada kui pikaks ajaks ta koguma hakkas ja mis oli tema investeerimiseesmärk. Kui plaan oli raha kasutada alles 10ne aasta pärast ei tasuks küll praegu tormakaid otsuseid teha.
Või tsiteerides klassikuid: “Kui Te ei suuda rahulikult pealt vaadata, kuidas Teie raha börsil kaotab ööpäevaga rohkem kui poole oma väärtusest, siis Te ilmselt ei sobi investoriks!”.
Selgitusi pangakontodel kolavate viiruste kohta
Toomas Vaks, Eesti sisejärelvalve osakonnast selgitas meile teemat nii:
Tegemist on siis pahavaraga, mis kasutab ära arvuti op.süsteemi turvaauke ja haarab sedasi kontrolli sinu arvuti üle. Turvaaukudeta operatsioonisüsteem kuulub kahjuks ulme valdkonda, vähem kasutatavate opsüsteemide puhul on lihtsalt neid auke vähem otsitud ja avastatud.
Nakatumist soodustab mitteametliku ja uuendamata operatsioonisüsteemiga arvuti kasutamine. Ametlikud versioonid paikavad oma turvaauke pidevalt, kui kasutaja muidugi on taibanud seda lubada.
Teadaolevalt on viirus levinud ennekõike venekeelsetes foorumites ja portaalides.
Peale sinu arvutisse sattumist hakkab viirus oma peremehi varustama infoga sinu tegemiste kohta- neile saadetakse sinu poolt sisestatud turvatunnused, paroolid jne.
Kui sul viirustõrjetarkvara pole või pole seda uuendatud, ei avasta sa midagi kahtlast.
Kui nad suudavad ja viitsivad sind online reziimis jälgida ja märkavad hetke, kui sa internetipangas toimetama asud, saavad nad katkestada sinu suhtlemise pangaga ning seda sinu asemel ,sinult kaaperdatud andmeid kasutades, jätkata. Seega võib keset internetipangaga suhtlemist ekraanile tekkiv veateade tähendada ka tõsiasja , et keegi on parasjagu asunud sinu maist vara mööda maailma laiali kandma.
Põhimõtteliselt tuleks praegu internetti kasutades olla tavapärasest ettevaatlikum – mitte külastada kahtlasi foorumeid, portaale, kindlasti mitte avada faile, mis saabuvad meili või MSNi vahendusel ja mille puhul te pole kindlad, et teie sõber või tuttav on soovinud neid teile saata. Ka oleks tark mitte kasutada praegu internetipanka võõras arvutis.
Arvutimängud on saatanast!
Tähistasin reedel (18.01.2008 ) Pärnus jõule ja sain kingiks kaks arvutimängu – CSI 3 ja CSI Hard Evidence, boonusena sai “jõuluõhtul” tehtud copy ka mängust “Cashflow”. Nii ja mida tarka ma siis mainitud nädalavahetusel veel tegin? CSI-s olen ära lahendanud 3 juhtumit ja Cashflow on läbi mängitud. Aaaa, õigus – eile oli ilus ilm, käisin elukaaslasega autopiknikul ja rannas jalutamas. Aga kus mõtted olid? Unistav pilk merele suunatud teostasin ma oma peas mõrvajuurdlust ja otsisin Cashflows tehtud vigu 
Palun mulle üks Eesti ümbrik ja üks Eesti mark!
Soovis üks klient minult saada osutatud teenuste eest arvet tigupostiga. Mis seal siis ikka: printisin arve välja, allkirjastasin ja asusin kontorist tigupostitamiseks vajalikke vahendeid otsima. Ei leidnud. Küsitlesin kolleege – selgus tõsiasi, et mitte keegi neist ei suutnud meenutada, millal viimati nad kasutasid ümbrikku ja marki. Sammusin üliasjaliku näoga üle koridori asuvasse R-kioskisse ja nõudsin kõlava häälega: “Palun mulle üks Eesti ümbrik ja üks Eesti mark!” Kioskitari nägu läks muigele, kui ta omaette, aga siiski kuuldavalt pomises: “Nii, need Eesti ümbrikud… jah siin. Ja mark. Kõik kokku 6 krooni.” 6 krooni??? Hämmastav, aga e-mailide ajastul suudab Eesti Post tõsta tigupostinduse hindu! Hea töö 
Teil on väike rahamure? SMS numbrile 17100 ja saate suure!
Olin jõululaupäeval tööl ja kuna kliente vähe liikus siis sattusin üle pangasaali kolleeg Merjega arutama, et mismõttes inimesed seda SMS-laenu võtavad. Meie vestlusesse sekkus asendusteller Sergei väitega: “Aga see on ju väga mugav, kiire ning soodne! Ise ka teinekord võtan.” “Soodne?!?” Tundsime, et peame selle noore hinge hukatusest päästma nii kiiresti kui võimalik ja hakkasime talle üksteisevõidu tutvustama panga pakutavat: väikelaenu, arvelduskrediiti ja varsti turule toodavat ATM-laenu. Põhirõhu panime just arvelduskrediidi hüvede esile tõstmisele.
Arvelduskrediit – võimalus minna kindla limiidi ulatuses oma kontoga miinusesse. Intressi arvestatakse ainult nende päevade eest, kui klient on krediiti kasutanud. Intressimäär on olenevalt limiidist 14–19%. Lepingut on võimalik sõlmida korraga üheks aastaks ning selle aja jooksul ei ole vaja krediidi kasutamiseks enam kuskile smsida või luba küsida – lihtsalt kui oma vahenditest enam ei jätku, siis oste sooritades või automaadist raha võttes läheb kontojääk miinusesse, esimene laekumine kontole aga selle miinuse jälle kustutab.Sergei vastu: “Ei, vot see on hoopis kallis. Esiteks juba see lepingutasu on 190 krooni ja teiseks ma maksan pangale veel intressi 19% aastas! Lihtsam on võtta SMS-i teel tonna ja kahe nädala pärast maksta tagasi 1200.-”.
Sel hetkel astus pangasaali klient, kelle Sergei endale napsas ja mul jäi aega arvutuste tegemiseks. Tulemus jahmatas mindki. Antud näite puhul (1000 krooni kasutamine kaks nädalat maksab 200 krooni) sain SMS-laenu aastaintressiks 512% !!! Selle info peale muutus tõsiseks Sergeigi
Tark mees see Mobiiliäri-Mati :)
Olin parasjagu tööl ning puhkeruumist läbi lehvides viskasin nagu ikka kapil lebavale moblale pilgu peale. Vastamata kõnesid ei märganud. Aga siis minu enda silma all viskas telefon pildi tasku, lihtsalt niisama – ma isegi ei katsund seda!!! Ainult vaatasin ja lambist pimenduspilt kadus ekraanilt ära… Paanika!!! Vajutasin kõiki nuppe, proovisin sisse lülitada – ei miskit! Asi ikka lootusetult katki. Jalutasin siis telefonipoodi, mõtlesin et teen ka nagu sõbranna ja ostan krediitkaardiga endale uue vinge telefoni. Liituda ma ühegi operaatoriga ei tahtnud. Liitumiseta seevastu olid meeldivad telefonid ikka kallid, nii et ost jäi ära. Aga no ilma telefonita ei saa ju!!! Tuli siis elukaaslane linna, võttis mu telefoni ja viis Mati Mobiiliärisse. Seal tüüp uuris veidi mu Nokiat ja soovitas laadima panna. Ennäe imet – järgisin soovitust ja telefon töötab nagu muiste!
